Riina Solman: Rahvastikupoliitiliselt maal elamisest

Viie aasta eest kevadel toimus Ivika Nõgeli eestvedamisel mess “Maale elama”. Foto: Margus Ansu

Maal elamise päeva eel vaatasin üle, milline rahvastiku areng meid ees ootab. Statistikaameti prognoosi kohaselt elab aastal 2080 Eestis ligemale 1,2 miljonit inimest. Vähemalt tänapäeval piisab sellest, et oma riiki pidada. Tõsi, siis on meie hulgas rohkem vanemaid inimesi ja seda nii maal kui linnas. Kuid me ei tea, kuhu on selleks ajaks arenenud tervishoid ja eluviisid. Võimalik, et 60 aasta pärast on 80aastane inimene aktiivne töötaja ja ühiskonna liige.

See prognoos ei ütle, mis keelt need 1,2 miljonit Eestis elavat inimest 60 aasta pärast räägivad. Eeldada võime aga, et eestlasi on sisserände pärast vähem kui praegu. Kui meil lapsi ei sünni, muutubki eestlaste osa riigis aina väiksemaks. Ja selle probleemiga peame tegelema juba nüüd.

Tähelepanu väärib info, et enamikus maakondades väheneb rahvaarv märgatavalt juba aastaks 2045. Maakonniti toimuvad muutused erinevalt: kui Eestis kokku alaneb elanike arv 2045. aastaks 2,7 protsenti, siis Ida-Viru, Järva, Valga ja Jõgeva maakonnas kolmandiku. Lääne-Virumaal elab selle prognoosi järgi 2045. aastal praeguse 59 000 inimese asemel alla 43 000 ehk umbes veerandi võrra vähem. Karmim tõde on, et kuni 19aastasi elab seal juba umbes poole vähem.