Uue kunsti muuseum avab Jüri Arraku näituse

Jüri Arrak, “Tutvumine” (2018)

FOTO: Jüri Arrak

Esmaspäeval avab Pärnu uue kunsti muuseum Jüri Arraku joonistuste näituse “Surematu”, millel väljas valik kunstniku viimase viie aasta teoseid ja keskmes Arraku harvad maastikumaalid.

“Oma viimaste aastate väga isiklikke joonistusi avalikkusele näidates tagab Arrak endale staatuse “surematu”,” arvas Mark Soosaar väljapanekut Tallinnas nähes. “Kahtlustasin Jürit endale maailma kunstiajaloos koha kätte võitmises juba eelmise sajandi 60. aastate lõpus, kui ühel sügisööl tema esimest näitust läbi Vabaduse väljaku Kunstisalongi akende nägin. Nüüd on Jüri sellele pjedestaalile jõudnud.”

Väljapaneku koostanud kunstiteadlase Tamara Luugi selgitust mööda oli tema eesmärk näidata vaid Arraku maastikupilte, aga et need on kunstniku kollektsioonis küllaltki haruldased, mahtusid valikusse Arraku viie viimase aasta joonistusedki. Ja kui tervikpilt tundub peale vaadates kirjuvõitu, siis Arrak olevat kunstiteadlast lohutanud sõnadega: “Neid joonistusi ühendav lüli on täiesti olemas: see olen ju mina”.

Luugi sõnutsi esineb maastik Arraku loomingus vaid aeg-ajalt ja sedagi fooni täiteks. “Haruharva on ta teinud puhast maastikupilti küpses eas,” märkis Luuk ja lisas, et põhiliselt maalis Arrak loodust õpipoisiaastail ja varasematel reisidel.

Pärnus välja pandud maastikud on kunstiteadlase jutu järgi käe- ja silmaharjutused, mis tehtud eri aegadel Koola poolsaarel ja Karpaatides, Vietnamis ja Prantsusmaal. “Need tööd on täis avarust õhkuvaid orge ja järvi, losse ja kindlusi, kus vaatepilte fikseeriv kunstnikukäsi püüab silmale avanevale suurejoonelisusele järele jõuda ja kunstniku filosoofia ei dikteeri pildi tähendusvälja,” seletas Luuk.

Kunstiteadlase sõnutsi on Jüri Arrak vabakutselisena vastu pidanud 1969. aastast. Tema loomingus on peale maali, graafika ja joonistuste esindatud illustratsioonid, ehte-, medali-, vaiba- ja filmikujundused, samuti arvukad sõnavõtud ja kirjutised.

Tagasi üles