Peeter Olesk: Teadus kui suurel määral oskustöö

Teaduse lahtiriigistamine ei ole võimalik ja teadus on suurel määral oskustöö, mida tuleb õpetada. Foto: Margus Ansu

Olen täiesti unustanud, missugune õpetaja nüüdse nimega Rahumäe põhikoolis Tallinnas Nõmme põhjapiiril tegi meile aastal 1961 või mõni aasta hiljem selgeks, mis on korrutustabel, ja kui kaua tuli meiesugustel tuupida seda pähe, kuhu ta ongi jäänud. Näiteks eesti keele tähestiku lõpposa ei mäleta ma siiani ja seda võib isegi mõista, sest tõepoolest, tähtede õ ja ü kirjutusviis ongi ambivalentne, kuna arvutikirjas saab neid märkida kahesuguselt, ka o ja y-na.

Ei oska ma öelda sedagi, kes minu mitmest õpetajast seletas mulle ära, mis on teadus. Paul Aristele oli teadus töö faktide kindlakstegemiseks ja sellealaste oskuste õpetamine teistelegi. Nigol Andresenile oli teadus kontrollitud põhjalikkus koos vaimse sädelusega. Jaak Põldmäe pidas teaduseks jäägitut pühendumist põhjuslike seoste otsimisele, professor Solomon Reiser Leningradist aga inimese kohusetunnet tõe suhtes.

Minu enese arvates on teadus üks maailma olemuse tundmaõppimise viise, mis mõnikord annabki lõpliku lahenduse, nagu näiteks täisnurkse kolmnurga külgede omavaheline suhe Eukleidese geomeetrias, kuid sagedasti pakub üksnes variante, mille hulk võib olla päratult suur.