Kelmid petsid välja üle 150 000 euro: mees kaotas raha nii väidetavale investeerijale kui õigusabi pakkujale (5)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Küberkelmus.
Küberkelmus. Foto: Elmo Riig

Politsei sai eile teate pärnumaalaselt, kes pikema aja jooksul oli investeerimise eesmärgil rahaülekandeid teinud, kuid lõpuks sai petta ühismeedias “õigusabi” pakkunud petturiltki.

Eile sai politsei teate, et end investeerimisteenuse pakkujana esitlenud ettevõte pettis Pärnumaa mehelt välja suure summa raha, mida too eri ajal investeerimiseks firma kontole kandis.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kristi Raidla teatel ületab kelmusega tekitatud kahju esmastel andmetel 150 000 eurot, kuid täpne summa veel selgub.

Internetikelmuse ohvriks langenud mehe sõnutsi oli ta ennast tänavu kevadel registreerinud internetis investeerimisteenuste pakkuja lehel kasutajaks ja kandis seal esialgu virtuaalsesse kaukasse raha. Pärast seda võttis temaga ühendust vene keelt kõnelev mees, kes juhendas edasise „investeerimise“ suhtes ja veenis kontole raha juurde kandma. Ühtlasi andis ta juhiseid, kuidas selle raha ruttu kokkusaamiseks kiirlaenu võtta.

“Investeeritud raha mees tagasi ei saanud, misjärel võttis ta ühendust Facebookis õigusteenust pakkunud ettevõttega, mille esindaja lubas tal aidata raha tagasi saada” selgitas Pärnu politseijaoskonna vanemuurija Tiia Sinimeri. “Selleks paluti mehel veel eri summasid üle kanda. Kandeid tehti tegelikult koos, sest „õigusteenuse osutaja“ võttis mehe loal üle tema arvuti ja kandis sealt raha üle, väidetavalt siis selleks, et mees oma investeeringud tagasi saaks. Paraku jäi ta ilma kogu rahast.”

Samalaadseid petuskeeme on viimasel ajal Eestis kasutatud korduvalt. Üldjuhul ei räägi teenusepakkujad eesti keelt. Nende jutt võib olla väga veenev, kuid alati tuleb hoolega mõelda, kas üldse vastata tundmatult välismaiselt numbrilt tulnud kõnele. Teiseks tasub oma rahaga alati ümber käia ettevaatlikult.

“Kui keegi lubab kiiret hõlptulu ja ulmelisi summasid, on see juba väga selge ohumärk, et asi ei ole õige,” hoiatas Sinimeri. “Kunagi ei tasu oma pin-koode ega muid paroole anda suvalistele tundmatutele inimestele ega lubada kellelgi oma arvutit üle võtta. Sel juhul saab kelm seal vabalt toimetada ja teil puudub selle üle absoluutselt igasugune kontroll.”

Alati on mõistlik enne ettevõtte tausta uurida ja ühtlasi arutada  oma lähedaste, sõprade ja tuttavatega: kas keegi on midagi sellisest firmast ja investeerimisvõimalusest kuulnud. Kahtluse korral tuleks teatada politseisse.

Kõnealuse juhtumi suhtes on alustatud kriminaalmenetlust kelmuse paragrahvi alusel.

Tagasi üles