Saarsoo töötas Audru koolis 55 aastat, 1957–2012. Praeguseks 83aastane pensionil koolipapa ütleb, et tunneb end justkui õpetajaks sündinuna. Soov töötada inimestega oli üks põhjusi, miks õpetajaamet teda köitis. “Sain kõigi õpilastega hakkama, ka nendega, kes kolleegidele peavalu valmistasid,” sõnab Saarsoo. Siin polnud tema ütlust mööda suurt kunsti, kaotada tuli üleolev hoiak ja suhelda iga õpilasega kui inimene inimesega. “Kui õpetaja tõi mõne pättust teinud poisi minu kabinetti, saatsin ma õpetaja minema ja rääkisin selle poisiga omavahel. Ma ei riielnud, vaid küsisin, mis talle muret valmistab,” meenutab Saarsoo. “Õpetajad urisesid alatihti, et direktor, igavene muna, ei riidle üldse lastega. Aga riielnud ise, miks siis minu juurde tõid?”
