Et kümme aastat tulemasinaid kogunud Kuuno Vaikla pole suitsumees, saab ta kogu suuremat täiendust kaks korda aastas: sünnipäeval ja jõulude ajal, kui sõbrad-lähedased välgumihkleid kingivad.
Kuuno Vaiklal on kodus 677 välgumihklit
Viimati sai Vaikla hällipäevaks kullakangikujulise tulemasina, millele untsidki peale graveeritud.
Kogumist alustas pärnakas lihtsatest värvilistest välgumihklitest, nüüd on mehel vitriinitäis sigaretisüütajaid. Üks uhkem kui teine, viimase loenduse andmeil on neid kokku 677 ning siia hulka ei käi topelteksemplarid, mida samuti üksjagu.
Tuld purskavad kahurid
Seina sisse spetsiaalselt välgumihklite kollektsiooni tarvis ehitatud vitriinis on masinaid kõikjalt Euroopast, aga päris palju neist pärineb Egiptusestki.
Kogu kõige pirakamad „mihklid“ klaasi taha ei mahu, need on kaks kahuri väiksemõõdulist koopiat. Kahurid kannavad kirja “Louis XIV”.
Relvi imiteerivaid masinaid on Vaiklal veel: pisikesi süütemasinast revolvreid-püstoleid, mürske ja granaate, ehtsate hülsside sisse käsitsi ehitatud välgumihkleid. Tähelepanu väärib AK 4 automaatrelva padrunikestast monteeritud süütemasin.
Pihku ei mahu kaks kotkaskulptuuri, mis mõlemad samuti klõpsates leegi välja lasevad, ega noobel hobusefiguuriga lauakell-tulemasin.
Vaikla räägib, et kogumiskirg on tema lähedaste ja sõprade elu lihtsaks teinud, nood ei pea pikalt mõtlema, mida Vaiklale kingiks tuua.
“Ma pole hasartne koguja, et torman poodi ja ostan 30 välgumihklit. Hindan pigem seda, kui mind tulemasinatega meeles peetakse,” sõnab kollektsionäär.
Pisikesi gaasiballoone, mida kogust veel ei leia, polevat sugugi keeruline hankida. Kiire ekskurss Lätti, Soome või mõnda firmasse, millel on oma logoga tulemasinaid, ja kollektsioon saabki täiendust. Head leiukohad on kõikvõimalikud kioskid, putkad, keldripoed, laadad, turud.
Kogu võtab silme eest kirjuks, sest selgub, et tegelikult annab gaasi paigaldada pea igasuguse vidina sisse. Vaikla kogus on näiteks nukule jalga mahtuva rohelise rannaplätu, jõuluvana ja Louis Vuittoni monogrammi mustriline välgumihkel. On pisikesi õllepurkidest ja mobiiltelefonidest sigaretisüütajaid, nätsu- ja kaardipakke, paar laeva ning kitarri ja ridiküli kujutavad tulemasinad. Gaasi on nutikalt peidetud ka inimese kehaosi kujutavate välgumihklite sisse. Kogus on jalaproteesi meenutav metalne alajäse, jalgpallisärgis torso, käsi ning elutruus formaadis käsi, mis kõik toimivad süütemasinana.
Siin on tibatilluke roosade jalajälgedega kaal, tulekustuti, kompass ja Jukebox. Kui neil gaasi sees poleks, võiks arvata, et tegu on nukule mõeldud esemetega.
Uhke Zippode rivi
Kogu vanim välgumihkel on üks vähestest, mille Vaikla on ise soetanud. Antikvariaadist ostetud masina vanust mees pakkuda ei oska, kuid antiigiärist oli talle öeldud, et siit-sealt originaalvärvi kaotanud tulemasin peaks üks vanaaegsemaid olema. Teine staažikas masin kogus on Vaikla isale kuulnud mürkroheline välgumihkel, mis vähemalt 40 aastat vana.
Hinnalisemate mudelite sekka võib arvata Zippo tulemasinad.
Stiilsed ja väärtuslikud on ka ehtsast krokodillinahast vutlarite komplekt sigaretikarbi ja süütemasina tarvis. Multifunktsionaalsete välgumihklite seast leiab selliseid, millel peale leegi käib välja tasku- või paberinuga või pudeliavaja.
Kogus leidub mitu kella: nii päris tavaline käekell, millel tulesüütamise võime, kui uur ja lauakell. Vahvad on kaks 30sentimeetrist tuletikukujulist tulemasinat, millega sigareti läitmise asemel pigem kaminatuld süüdatakse. Stiliseeritud kaslase käppa kujutava välgumihkli seest tulevad peale tulelondi välja küünised.
Korra kuus revideerib Vaikla oma vitriinkapi sisu, puhastab masinad ükshaaval tolmust ja paneb siis tagasi klaasi taha.