Laupäeval möödub 17 aastat päevast, mil uksed avas Pärnu kontserdimaja. Too aeg meenub mullegi: klaasmaja sai uueks koduks kohalikule muusikakoolile, mille mudilasena kõndisin kaaslastega pidulikus rongkäigus läbi lume Nikolai tänava hubasest loomemajast suursuguse arhitektuuripärlini.
Mehed klaasmajas: väärikas eas RAM näitab Pärnus klassika väge
Niisuguse kultuurihoone siia kerkimine tekitas elevust nii muusikutes kui linlastes, sest viimaks sai hõisata: Pärnul on oma kontserdisaal! Selline, mida tippdirigendid kiidavad ja mille lava lubatakse kasutada õppuritelgi.
Tuleval aastal täisikka jõudev kontserdimaja on meeskonna toel ehitanud üles kvaliteetse programmi, mis on üha mitmekülgsem ja käib ajaga kaasas. Avaldugu see lendavas Karlssonis, püstijalakomöödias või Beethovenis. “Me tahame, et kõigil oleks põhjust siia majja tulla,” märkis direktor Marika Pärk septembris antud intervjuus. Ta tunneb uhkust, et Pärnu paistab Eestis silma rikkaliku žanrivaliku ja eriilmelise kuulajaskonnaga.
Sünnipäeva eel tõdes avamisest ehk aastast 2002 majas vägesid juhatanud Pärk, et üksluiseks pole töö siiani muutunud. “Üllatus, üllatus, et 17 aastale vaatamata on ikka põnev selle maja uksest igal hommikul sisse astuda,” tõdes ta.