Pärnu ooperipäevad tulevad taas! 

Laura Vadam
, reporter
Copy
Ooperipäevadel kantakse ette Mozarti “Don Giovanni“ ja Eestis vähe tuntud Stanisław Moniuszko „Õudne mõis“.
Ooperipäevadel kantakse ette Mozarti “Don Giovanni“ ja Eestis vähe tuntud Stanisław Moniuszko „Õudne mõis“. Foto: Poola kuninglik ooper

Pärnu ooperipäevade korraldaja Eesti Kontsert avalikustas tuleva aasta sündmuse toimumisaja ja peakülalise. Festival tuleb 9.–11. juulil ja muusikagurmaanide rõõmuks võõrustab suvepealinna kontserdimaja Poola kuninglikku ooperit. 

2017. aastal asutatud kuninglik teater tegutseb pika ooperitraditsiooniga hoones, kunagises Poola kuningapere suveresidentsis Łazienki Królewskie. Sinna rajas kuningas Stanisław August Poniatowski ooperiteatri, mis avati 1788. aastal. Kuninglik ooper on üks vähestest tänini säilinud autentsetest 18. sajandi õukonnateatritest Euroopas.

Praegu pälvib kultuuriasutus publiku tähelepanu Wolfgang Amadeus Mozarti ja Poola heliloojate ooperite esitamisega. Sama suund säilib Pärnus, kus kantakse ette Mozarti “Don Giovanni” ja Eestis vähe tuntud Stanisław Moniuszko “Õudne mõis”. 

Viimasena mainitu jõudis Poola kuningliku ooperi lavale tänavu. Aastal, mis pühendatud teose heliloojale. Samuti tähistatakse lavastusega Poola iseseisvuse taastamise 100. aastapäeva. Ooper esietendus Varssavis 1865. aastal.

Publiku soojast vastuvõtust hoolimata eemaldati ooper kavast  kolme etenduse järel. Tsaari häiris selle rahvuslikkus. Ooperi aariatest ja koorilauludest leiab viiteid pärimuskultuurile ja romantilistele lauludele. Ühtlasi kasutatakse Poola tantsudele iseloomulikke rütme.  

Paljud ooperisõbrad on läbi aastate avaldanud kahtlust, kas Pärnu saal sobib ooperietendusteks. Kontserdimaja direktor Marika Pärk tõdes, et siiani on tagasiside olnud hea nii publikult kui esinejatelt. Meie kontserdimajas kui Eesti ühe parema akustikaga saalis näeb ja kuuleb muusikateatreid laiast maailmast. Mõnigi astub Eesti lavale esimest korda.

Direktor tõdes mullu, et enamiku publikust moodustavad Eestist kohale sõitnud huvilised. “Pärnakate osa jääb veerandi kanti ja umbes niisama suur on väliskülaliste arvgi,” märkis Pärk.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles