Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2019/11/29/12776440t1h9671.jpg)
Kirjutasin ajendatuna murest eriti tänavaäärsete pärnapuude pärast artikli “Kas pärnade linna lõpp?” (PP 11.10.2019). Soovisin linnavalitsuselt selgitust, kuidas nende puudega kavatsetakse edaspidi toimida. Kuigi möödas on poolteist kuud, pole linnaametnikud võtnud vaevaks vastata. Ilmselt aitab vaid teabenõue.
Inimesed võtsid pärnade teemal kaasa rääkida. Näiteks vanaproua, kes 1960. aastast töötas Pärnu Kommunaalis ja kellele omal ajal allus 50 koristajat. Tema arvates on linna heakord sellest ajast, kui koristusalasid antakse välja konkursiga, läinud aina halvemaks. Ta soovitas, et linnavalitsus võtaks palgale haritud maastikuarhitekti, kes näeks Pärnu haljas- ja lillealade suuremat pilti ja julgeks siinses haljastuses tutvustada sedagi, mida tehakse lähimates Euroopa linnades.