Saada vihje

Meelis Kalme: Surnud hiirtest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõksu püütud hiir läheb ajapikku haisema. Sama on juhtunud Pärnu sildade teemaga.
Lõksu püütud hiir läheb ajapikku haisema. Sama on juhtunud Pärnu sildade teemaga. Foto: Mailiis Ollino

Avastasime hiljuti toimetusest vahva hiirepere. Sigin-sagin, mis sellega kaasnes, kestis päevi. Küll sai närilisi taga aetud, küll põgenesime ise hiirekeste eest. Lõpuks sai üles seatud lõksud.

Peagi leidsimegi lõksust priske närilise. Hõissa! Aga mida edasi teha?

Otsustada polnud lihtne. Kui võtta hiir välja, mässida paberisse ja visata prügikasti, oleks probleem lahendatud. Aga kindlasti on olemas eeskiri, mis ei luba korjuseid olmeprügi hulka visata. Kutsuda majahaldur ja anda hiir talle üle? Aga kui kaua see võtaks? Ehk mõni tund või päevgi? Kogu selle aja oleks looja karja läinud hiireke pidanud ootama kellegi lauanurgal või kapi peal. See poleks ilmselt paljudele töökaaslastele ega külalistele meeldinud.

Kommentaarid
Tagasi üles