Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/10/22/12677631t1ha436.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/01/09/15820719t1hbfa2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/11/29/12776532t1hdda4.jpg)
Augustis pühitses EELK piiskop Joel Luhamets Pärnu-Jaagupi koguduse diakoniks Jane Vainu. Kohtume Vainuga sümboolses kohas: raamatupoe hubases kohvikus. Eri keeltes kirjanduse lugemine on üks tema südamelähedasi hobisid palverännakute kõrval. Tutvusime Janega paari aasta eest pärast mu esimest Camino de Santiago palverännuteel käimist ja oleme sestsaadik sina peal.
Kuidas su lapsepõlv möödus?
Ma olin viieaastane, kui meie pere kolis Valgamaalt Võrumaale Meegomäele elama, kui isa alustas tööd sõiduõpetajana. Meie kodu asus kortermajas, kus elas palju lapsi. Ümberringi metsad, mäed ja orud.
Mu lapsepõlv oli tavaline: luuremängud ja kelgutamised ümbruskonna metsades. Esimesse klassi läksin Võru põhikoolis, edasi tuli Võru Kreutzwaldi kool, kus õppisin saksa keele eriklassis. Kooliajal tegelesin tõsisemalt suusatamisega, käisin tihti treeninglaagrites. Otepää Tehvandi tõusu mäletan siiani.