Ühisgümnaasiumi esindus arutles tulevikulinnade visiooni üle

Õpilased osalesid linnaplaneerimise töötoas, kus tuli silmas pidada elamute, rohealade, teenuste, eri ametite ja kaubanduse ning äritegevuse paigutust linnaruumis. Ülesanne andis noortele parema ettekujutuse linnaplaneerimise keerukusest, sest arvestada tuleb väga paljude küsimustega. Foto: Marika Ristmäe

Rahvusvahelise Erasmus+ projekti “Our green European town” käigus väisas Pärnu ühisgümnaasiumi õpilaste-õpetajate delegatsioon Prantsusmaal Strasbourg’i linna, et anda noortele teadmisi kestlikust arhitektuurist ja õpetada keskkonnahoidlikke eluviise.

Projektis viie riigi delegatsiooni võõrustas Strasbourg’i eeslinna Bischeimi Lyceé Marc Blochi gümnaasium, kus viie päeva jooksul osaleti huvitavates töötubades, tutvuti kohaliku ja partnerriikide arhitektuuriga ning mõeldi kaasava linnaplaneerimise ja keskkonda säästva tulevikuarhitektuuri üle. Tegemist on 25 aastat vana, ligikaudu 1200 õpilasega gümnaasiumiga, kus valikainena õpitakse arhitektuuri.

Strasbourg lummas kõiki jõuluehtes vanalinnaga, kus tegutses rahvarohke jõuluturg, mis meelitas igal õhtul ligi sadu turiste ja igas vanuses kohalikke elanikke. Tänapäeva elu turvalisuse haprusest andsid märku Stasbourg’i iga südalinna viiva silla juures seisvad turvatöötajad, kellele tuli ette näidata kandekott või kelle ees lahti nööpida mantlihõlmad.

Iga maa noored tutvustasid enda riigi traditsioonilist ja tulevikku vaatavat ökoarhitektuuri, kus tähtsal kohal on energia säästmine ja taastootmine ning looduslike materjalide kasutamine. Bulgaaria, Itaalia, Portugali, Hispaania ja Prantsusmaa traditsiooniline arhitektuur erineb Eesti omast materjali ja välimuse poolest.

Tulevikuarhitektuuris oli kõigi maade noortel huvi liginullenergiamajade ja taastuvenergiasüsteemidega varustatud hoonete vastu.

Strasbourg’i arhitektuuri aitasid avastada Marc Blochi gümnaasiumi õpilased, kes tutvustasid rahulikku ja rohelist, aastatel 1871–1918 rajatud Neustadti linnaosa, mida iseloomustavad praegu väga kõrges hinnas suurejoonelised korterelamud ja uhked administratiivhooned. Koos tutvuti kõrvalpiirkonnas Esplanade’is 1970ndatel rajatud ülikoolilinnaku ja vanadest jõesadama laohoonetest ümber tehtud nüüdisehitistega.

Huvitavaks kogemuseks kujunes õpilastele ja õpetajatele savitelliste valmistamise töötuba, kus vormi abil tehti käsitsi telliseid ning savist ja õlgedest seinapinda, mis traditsioonilise ehitustehnikana kogub Prantsusmaal taas populaarsust.

Savi kasutamisest arhitektuuris andsid ülevaate Strasbourg’i ülikooli juures tegutseva arhitektuuriosakonna õppejõud Kateryna Vysochina ja Mickaël Muller. Kuigi tänapäeval pole saviplokkidest müüridega majade ehitamine levinud, on huvi selle ala vastu kasvanud. Tehnoloogia võimaldab ehitada nüüdisaegseid ruumikaid ühiskondlikke hooneid ja eramuid, mis on sooja- ja külmakindlad, tervisesõbralikud ning säästavad loodust.

Huvitavaks kogemuseks kujunes savitelliste valmistamise töötuba, kus vormi abil tehti käsitsi savitelliseid. Foto: Marika Ristmäe

Puudusena nimetati ehitamise suurt aja- ja käsitöömahukust: savitellistest või -plokkidest maja valmistamiseks võib kuluda aastaid olenevalt ehitusmeistrite arvust. Savi tihendamiseks kasutatakse praegusajalgi masinaid.

Õppejõud Mulleril on olnud viimastel aastatel huvi teha koostööd gümnaasiumide ja põhikoolidega, kuid koolidel puudus soov kursusel osaleda. Erasmus+ projekti käigus sai koostöö Strasbourg’i ülikooli arhitektuuriosakonna ja Blochi gümnaasiumi vahel teoks tänu arhitektuuriainete õpetaja Fabrice Traissardi algatusele.

Projektis osalevate riikide õpilased lõid kaasa linnaplaneerimise töötoas, mida juhtisid kohalikud arhitektid Valerie Laforgue ja Michel Bayer linnaplaneerimisbüroost CAUE du Bas Rhin. Noortel tuli silmas pidada elamute, rohealade, teenuste, ametite ja kaubanduse ning äritegevuse paigutust linnaruumis. Ülesanne andis noortele parema ettekujutuse linnaplaneerimise keerukusest, sest arvestada tuleb väga paljude küsimustega.

Projektis osalejad külastasid Euroopa Parlamendi hoonet ja viibisid parlamendi istungisaalis, jälgides seadusemuudatuste hääletust ja sellele järgnenud huvitavaid sõnavõtte. Parlamendi tööst rääkis põhjalikult sloveenlasest giid.

Väljasõidul Saksamaale tutvuti uuenduslike WeberHausi firma loodavate tulevikumajade ja nende tootmisega. Firma toodab puitkiudplaati, milles ei kasutata formaaldehüüde ja mis seepärast ei kujuta tervisele ohtu ning ühtlasi on hinnatud ehitusmaterjal. WeberHausi tootmine on üles ehitatud puidu säästvale kasutamisele, kus ehitusest ülejääv materjal kasutatakse viimseni soojusjaamas kütteks. Ehitusfirma ehitab moodulmaju, mis on energiatõhusad, neid ehitatakse tellija soovi järgi ja müüakse peamiselt Inglis-, Prantsusmaale, Šveitsi ja Austriasse. Eri lahendusega elamuid sai lähemalt uurida avaras näituseala pargis.

Meeldejääv elamus oli Freiburgi äärelinna ökolinnak, mis hakkas kujunema pärast 1993. aastat, mil Prantsuse sõjavägi lahkus sealsetest kasarmutest ja neisse kolisid omal algatusel elama uued asukad, kes hakkasid otsima viise kogukondliku elupiirkonna arendamiseks.

Ökolinnakus nägi palju laste mänguväljakuid, rohelust ja loodusega sobituvat arhitektuuri, mille on projekteerinud eri arhitektid. Linnakut iseloomustavad keskmisest madalamad üürihinnad, seal lõimub vanema ja noorema põlvkonna ja ka eri kultuuritaustaga inimeste elulaad. Suur osa hooneid on varustatud päikesepatareide või katusepaneelidega, mis samal ajal on nii katusekattematerjal kui ka elektrit tootev päikesepaneelid.

Hoolimata kultuuritausta erinevusest mõeldi projektigrupis sarnaselt keskkonna säästmise ja elukeskkonna arendamisest ning et traditsiooniliste materjalide ja ehituspõhimõtete ühendamine uue tehnoloogia ja keskkonda säästvate lahendustega on oluline, võimalik ja edasiviiv.

Projektilähetusel Strasbourg’is osalesid Kelli Järvoja, Annèt Elisabeth Laanepõld, Jacline Värk ja Britt Koger ning IT-õpetaja Kaia Metsaalt ja kunstiõpetaja Marika Ristmäe.