Jõulukaktus armastab mõõdukat hoolitsust

Jõulukaktus võib õienupud maha visata liigse kastmise või valgustingimuste muutumise tõttu. Foto: Elmo Riig / Sakala

Talvise aja üks lemmiklilli on jõulukaktus, mille peamine õitseaeg kestab novembrist veebruarini.

Viimastel aastatel on sordiaretuse tulemusena ilmunud lettidele ohtralt hübriide, mille õite kuju ja värv erineb tavapärasest. Leidub valgete, roosade, aprikoosivärvi, punaste, purpursete ja kirjude õitega taimi. Kõige haruldasemad on kollaste õitega sordid.

Viljandi Marcuse lillepoe müüja Kadri Papagoi nimetab jõulukaktust üsna vähenõudlikuks ja hoiatab, et liigne hoolitsemine mõjub talle halvasti. “Kõige suurem viga on rohke kastmine: seisev vesi võib põhjustada mädanikku ja hukku. Põuale on taim hoopis vastupidavam,” kinnitab müüja.

See, kui sageli on vaja jõulukaktust kasta, sõltub tingimustest: mida soojem on ruum, seda rohkem vajab taim vett. “Kasta on tarvis siis, kui lillepott muutub kergeks. Mulda katsudes ei pruugi õiget pilti saada, sest sügavamal võib niiskust olla küllaldaselt,” räägib asjatundja.

Iseäranis vähe peab jõulukaktust kastma juulist ajani, mil taimel ilmuvad nähtavale väikesed õiepungad. Nii moodustub neid rohkem.

Kõige paremini kasvab jõulukaktus 16—20 soojakraadi juures. Kõrgema temperatuuri korral on soovitav piserdada taime toasooja veega.

Õiepungad ilmuvad novembris, mõnikord isegi veidi varem. Siis tuleb hakata taimi jälle rohkem kastma. Enne õitsemist või õitsemise ajal võib neid korra või kaks kuus kaktuseväetisega rammutada.

Tavaliselt jagab jõulukaktus silmailu umbes kuu aega, soojemas toas võib õitsemisaeg jääda lühemaks, jahedamas venib pikemaks. Seejärel algab puhkeperiood, mis kestab kaks–kolm kuud. Siis taimi enam ei väetata ja kastetakse harvem.

Jõulukaktust on kodus üsna lihtne paljundada. Kevadel või suvel tuleb selle küljest murda või lõigata neli–viis varrelüli ja panna need juurte moodustamiseks vette või kergesse mulda. Taim juurdub paari nädalaga ja rõõmustab meid juba sama aasta lõpul õitega.

Kui jõulukaktus kasvab jõudsalt, kuid ei õitse, peitub põhjus pahatihti selles, et pott on liiga suur või muld lämmastikurikas. Mõnikord halvendab õitsemist puhkeperioodi vahelejäämine, eriti kui taim ei ole läbinud sügist kuivemat perioodi.

“Jõulukaktusele ei meeldi, kui muudetakse tema asukohta valguse suhtes, siis tükib ta õiepungi, õisi ja lülisid maha viskama,” tõdeb lillemüüja. Lühiajalised muutused, näiteks kui akent puhastatakse, ei mõjuta taime, kui ta asetatakse endisele kohale tagasi. Potile tasub teha märk, et taim hiljem samasse asendisse panna.