/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/12/10/12800489t1h532c.jpg)
Tuleva aasta talisurfi maailmameistrivõistlused vältavad 10.–15. veebruarini Pärnus. Tegu on juubelivõistlusega, mis toimub juba 40. korda, olles üks maailma pikema ajalooga surfivõistlustest.
Talisurfi eliit jahib maailmameistritiitleid Pärnus
Pärnu lahele oodatakse värvi andma ligemale 150 osalejat purikelgu- (sealhulgas purjesuusa), lohe- ja tiivaklassis. Kelgu- ja tiivaklass võistleb slaalomis, kursisõidus ja kiiruses. Loheklassi võistlused toimuvad kursisõidus, kiiruses ja uues vabastiili kategoorias.
“Need distsipliinid sätitakse ajakavas võistlusnädala kõige tuulisematele päevadele. Kuigi soodusregistreerumise sulgemiseni on aega detsembri lõpuni, näeme juba praegu, et MMi konkurents tuleb päris tihe, ka noorte arvestuses. MMi kõrge sportliku taseme tõttu on raske öelda, kas või mitu maailmameistritiitlit Eesti seekord saab. Loodame parimat, sest viimased tiitlivõistlused on meie sportlastele olnud väga edukad,” rääkis võistluse juht Tõnis Kase, kelle arvates kujunevad kõige vaatemängulisemateks aladeks lohede vabastiil ja kelkude-tiibade slaalom.
Eesti jahtklubide liidu korraldatava esivõistluse patroon on talisurfiguru Kalev Allikveer, kes on spordiala propageerinud juba üle 40 aasta.
Talisurf sündis Eestis nõukogude ajal, kui 1976. aastal konstrueerisid Eesti Energia purjespordientusiast Jüri Plisnik koos Jaak Kaldjärve ja Tõnu Toomaraga omale talvised purjelaualaadsed sõiduriistad. Nii sündis talisurfi esimene võistlusklass – purisuusk. Aastakümnetega on purisuusk ja kogu ala palju muutunud. Lisandunud on tiiva- ja loheklass ning purisuusa kõrvale on tekkinud kelgud.
Tegemist on seitsmenda talisurfi suurüritusega Eestis, viimati korraldati siinmail MM 2016. ja EM 2019. aastal.