Valetab nii, et suu suitseb! Endlas etendub "Onu Remuse jutte"

Uus ­lavastus leiab tasakaalu õpetliku ja humoorika vahel. Foto: Priit Loog

Ükskord ammu aega tagasi elasivad kord Rebaseonu, Jänkuonu, Opossum, Kilpkonnapreili ja paljud teised toredad loomad – kõik kenasti mestis metsas. Neid oli kombeks kutsuda onudeks, preilideks ja emandateks, sest enese arvates olid nad kõik hirmus tähtsad tegelased.

Loomad käisivad kenasti Mägraemanda juures koolis. Ta oli hea õpetaja. Tema ikke armastas piimast ja suhkrust koorekompvekkisi küpsetada, kui kõik väikesed onud ja preilid oma koolitükkisid hästi teadsid ja tundsid.

Kui keegi aga miskit ulakust tegi või narritempusid harrastas, oli Karuemanda juurde minek kindel. Karuemand nimelt oli karmi käpaga koolijuhataja ja tema juurest ilma suurema pragamiseta pääsu polnud. Kui Karuemand muidugi just poole riidlemise pealt tukkuma ei jäänud. Seda tuli õige tihti ette.