Laanerähn võib koorida paljaks terve kuuse või männi

Mõnel laane­rähnil olid pisikesed saatjad – porrid –, kes rähni kannul järelnopet tegid ja vastutasuks röövlindudest õigel ajal märku andsid. Kõik, mis rähnidel kahe silma vahele jäi, oli porride korjata.

FOTO: Karl Adami

Mind on alati hämmastanud ­inimesed, kes ei tunne näiliselt huvi millegi vastu, aga olen õnnelik jällegi nende üle, kes uurivad, avastavad ja otsivad. Minu meelest on just avastamisrõõm peamine jõud, miks end tihti loodusest leian. Selle õhi­nata ei satuks ma tõenäoliselt paikadesse, kus toksivad harva kohatavad kolmvarvas-rähnid ehk laanerähnid.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Meie maastikel toimetab ühtekokku üheksa rähniliiki, kellest ­vana metsa lembeseim ja vaikseim toksija on just laanerähn. Võrreldes teiste puuseppadega jääb laanerähn silma mitmel põhjusel. Nii ­nagu nimigi ütleb, on kolmvarvas-rähnil kolm varvast, teised turnivad puudel nelja abil. Ta on üks meie väiksemaid rähne ja temast pisem on üksnes väike-kirjurähn, tihasemõõtu suleline. Laanerähn püsib aasta läbi samas sulestikus, jättes musta-valgekirju üldmulje. Isase laanerähni kukalt ehib aga sidrunkollane mütsike.

Tagasi üles