Rain Jung: Kuhu kaovad Pärnu linna jäätmed?

Jäätmete käitlemine on hea äri, millest kohalikul omavalitsusel pole korralikku ülevaadet.

FOTO: Urmas Luik

Jäätmemajandus on midagi sellist, mis suuremale osale inimestest huvi ei paku: mida kiiremini ja odavamalt nendest lahti saab, seda parem. Olgem ausad: ega see huvita ka omavalitsusi, peaasi, et kõik toimiks nii, nagu peab. Selline olukord võimaldab jäätmete käitlemist kirjeldada mustkunstina: panen jäätmed konteinerisse ja järgmisel päeval on need sealt kuhugile kadunud, RagnSells ASi auto on ära viinud. Tõeline hookuspookus! Ühelt poolt ongi hea, et jäätmeid käideldakse märkamatult. Teisalt ei tohi unustada, et jäätmekäitlus on äri ja äriedu nimel võibki prügi mõnikord sõna otseses mõttes ära kaduda.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

On kummaline, et juba aastaid ei ole ühest teadmist, kui palju eri jäätmeid Pärnus tekib. Aruanded annavad erinevaid numbreid. Linna ja riigiametite võimekus andmeid sisuliselt kontrollida on madal, et mitte öelda puudulik. Madal võimekus lubab jäätmevedajatel rakendada andmete esitamisel loomingulist lähenemist. Loomingulisus aitab saavutada kasumit.

Teema illustreerimiseks sobivad hästi paberi- ja kartongijäätmed, mida Pärnu linnas on aastaid vedanud RagnSells. Riikliku aruandluse kohaselt on neid jäätmeid Pärnus kogutud järgmises mahus: 2012. aastal 1017 tonni, 2013. aastal 1169 tonni, 2014. aastal 663 tonni, 2015. aastal 572 tonni, 2016. aastal 266 ja 2017. aastal 310 tonni.

Tagasi üles