Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2021/02/04/13612913t1haa11.jpg)
/nginx/o/2019/12/12/12805281t1hede2.jpg)
Jäätmemajandus on midagi sellist, mis suuremale osale inimestest huvi ei paku: mida kiiremini ja odavamalt nendest lahti saab, seda parem. Olgem ausad: ega see huvita ka omavalitsusi, peaasi, et kõik toimiks nii, nagu peab. Selline olukord võimaldab jäätmete käitlemist kirjeldada mustkunstina: panen jäätmed konteinerisse ja järgmisel päeval on need sealt kuhugile kadunud, RagnSells ASi auto on ära viinud. Tõeline hookuspookus! Ühelt poolt ongi hea, et jäätmeid käideldakse märkamatult. Teisalt ei tohi unustada, et jäätmekäitlus on äri ja äriedu nimel võibki prügi mõnikord sõna otseses mõttes ära kaduda.
On kummaline, et juba aastaid ei ole ühest teadmist, kui palju eri jäätmeid Pärnus tekib. Aruanded annavad erinevaid numbreid. Linna ja riigiametite võimekus andmeid sisuliselt kontrollida on madal, et mitte öelda puudulik. Madal võimekus lubab jäätmevedajatel rakendada andmete esitamisel loomingulist lähenemist. Loomingulisus aitab saavutada kasumit.