Laias maailmas unistusi täide viimas
13. detsember 2019, 00:01
Paljude õpilaste suur unistus on minna õppima välismaale, kus on teistsugune keskkond, kultuur ja inimesed. Selleks on välja mõeldud vahetusõpilaste programmid, mis aitavad noortel näha maailma ja õppida tundma võõraid kultuure.
Angela Lage Surjust õppis vahetusaastal USAs.
Angelal tekkis juba algklassides idee, et tahaks võõrsile õppima minna, sest see tundus nii äge ja uutmoodi. 9. klassi alguses saatis tema inglise keele õpetaja laiali e-kirja vahetusõpilaste programmi FLEX kohta, mis saadab õpilasi stipendiumi eest aastaks Ameerika Ühendriikidesse. Angela rääkis sellest vanematega ja pärast nõupidamist otsustas ta saata avalduse. “Äkki mul tõesti veab?” mõtles ta.
Mis on FLEX?
Õpilasvahetus programm FLEX on stipendiumiprogramm. Selle abil saab võimaluse õppida täisstipendiumiga aasta Ameerikas. XLEXi kohta leiab teavet Facebookist Flexestonia lehelt.
Andmed: Anete Tolli
Järgnes pikk ooteperiood. Programmi töötajad vaatasid avaldused üle ja otsustasid, kes saab järgmisesse ehk teise vooru, mis toimus jõulukuul. Angela pääses edasi.
Teine voor tähendas intervjuusid ja inglise keele teste. Angela läbis kõik voorud edukalt, kuid lõplik otsus andis veel kuid oodata. Selle teeb FLEX alles aprilli lõpus või mai alguses, sest konkurents on tihe ja tahtjaid palju.
Lõpuks helistati Angelale, et ta on ootenimekirjas ja kui keegi oma kohast loobub, on ta valituks osutunud. Paari päeva pärast helistati uuesti ja öeldi, et ta saabki Ameerikasse lennata.
Kuna väljalend jäi augustisse, oli Angelal mõni kuu aega valmistuda. Mais selgus seegi, kes on ta vahetuspere ja kuhu osariiki ta elama läheb. Elukohaks sai Michigani osariik ja vahetuspereks väga tore viieliikmeline pere, kus palju koeri. Loomad olid Angelale meelt mööda. Kohe väga.
Mis on YFU?
Youth For Understanding (YFU) on organisatsioon, mis sündinud teise maailmasõja traagikast. Just sõjakoledustest põhjustatud hirm võõra ja erineva ees ajendas YFU loojat Rachel Andreseni astuma samme tolerantsema ja rahulikuma maailma heaks.
Nüüdseks leidub YFU rakukesi pea 60 riigis. YFU Eesti pakub haridusliku eesmärgiga kultuurivahetusprogramme 1992. aastast. Esimesed õpilased said minna välismaale ajal, mil taastati Eesti Vabariik.
Vahetusaastale mineku kohta saab lisainfot veebilehelt yfu.ee.
Kunagised vahetusõpilased korraldavad tasuta infotundehi.
Andmed: Margit Viies
Esimene vahetusnädal kulus ajavahe ja eluoluga harjumiseks. “Oli väike kultuurišokk,” tunnistas tüdruk. Iga päevaga muutus toimetulek siiski lihtsamaks.
USA haridussüsteem erineb Angela sõnutsi Eesti omast täiesti. Näiteks 11. klassi õpilased said gümnaasiumi õppekava kõrvalt võtta kolledžitunde. Kodus ei antud nii palju õppida kui meil ja jäi rohkem aega hobidele.
Inglise keeles õppimine ei tekitanud Angelale probleeme. Esialgu oli tundides abiks siiski Google Translate.
Kuna aasta on kodunt eemalviibimiseks pikk aeg, koges Angela koduigatsust. Esimest korda siis, kui ärasõidust oli möödas kuu. Kuidas koduigatsusega toime tulla?
“Alati aitas see, kui sai rääkida oma kodustega ja kohe läks tuju paremaks,” kinnitas Angela.
Vahetuspere lugu
Meie oleme perekond Viies Tori vallast ja oleme võõrustanud oma kodus kaht Saksa ja üht Šveitsi noort.
Meile sattusid vahetusõpilased mujalt peredest, kus neil oli erimeelsusi tekkinud. Nii on meil viibitud perioodid olnud lühemad: umbes pool aastat.
Käisime nendega Eesti looduses ja rabad meeldisid neile väga, sest neil kodus midagi niisugust pole.
Me tegime külalistest saunasõbradki. Algul tundus neile veider, et paljad inimesed võtavad “kasvuhoones” leili (meil on kodus kilesaun). Ometi hakkas leilitamine neile väga meeldima ja peagi ei möödunud ühtegi saunapäeva nendeta.
Mujalt noortele oli eriline kodutööde tegeminegi. Meil said nad kartuleid koorida, puid tassida, kokata. Kodus ei lubatud neil tööd teha.
Kuna oleme põllumajanduspere, istusid nad traktorirooligi ja aitasid muudes talutöödes.
Pärast vahetusõpilaste lahkumist oleme edasi suhelnud.
Margit Viies