Rahapada vikerkaare lõpus

Osaluskohvikus arutletakse nii kohalikku elu puudutavate kui ka üle-eesti­liste probleemide üle ja ­püütakse neile lahendusi leida. Foto: Karoliine Aus

Läinud kuul korraldas Eesti noorteühenduste liit Pärnu keskraamatukogus osaluskohviku. Tavapäraselt on osaluskohvikus on paar-kolm teemat, mida arutatakse üle Eesti kõikides kohvikutes, ja ülejäänud teemad valivad kohalikud.

Seekord arutleti terves Eestis töö, digitaalse tuleviku ja keskkonna üle. Pärnakad lisasid järgmised aruteluteemad: “Ajurünnak: uus tuus noortekeskus”, “Jätkusuutlik haridus” ja “Rahapada vikerkaare lõpus”.

Mina valisin neist viimase. Selle poeetilise pealkirja taga peitub päris suur probleem: mittetulundusühingute, sealhulgas LGBTQ+ rahastus. Samuti arutleti seksuaalvähemuste tagakiusamise üle. Pärnus pakkus teema kõneainet seoses hiljutiste vahejuhtumitega, kus mõni linnakodanik avaldas meelt LGBTQ+ kogukonna ja nende ürituste toimumise vastu.

Mis on LGBTQ+?

LGBTQ+ tähistab lesbisid, ­geisid, bi-, transseksuaale ning muu seksuaal- ja sooidentiteediga inimesi.

Nimetatud teema arutlejate hulgas oli 15–55aastasi osalejaid: õpilasi, pedagooge, lapsevanemaid, kultuurikorraldajaid, omavalitsuse ametnikke ja koolidirektoreid. Kohale tuli LGBTQ+ ühingu kogukonna koordinaatorgi.

Kõik vähemused, sealhulgas seksuaalvähemused vajavad kaitset – neid ei tohiks rünnata ega taga kiusata. Põhiseaduski ütleb, et kõik on seaduse ees võrdsed, kedagi ei tohi diskrimineerida nende veendumuste põhjal. Ja põhiseadust peavad järgima kõik, eriti aga peavad sellest kinni pidama ning järgimist teistelt nõudma kõrgema riigivõimu teostajad.

Kahjuks see praegu nii ei ole, sest kuuldavasti tahab üks Eesti erakond kahe aasta pärast kohalike omavalitsuste valimisel rahvahääletusega muuta põhiseadust, sätestades selles, et abielu saab olla ainult naise ja mehe vahel. Kohvikus osalejad leidsid, et kui selline rahvahääletus tõesti toimub, peaksid noored kindlasti väga aktiivselt hääletusel osalema, et avaldada toetust seksuaalvähemustele.

Kui tavaliselt on kiusamist kogenud viiendik noortest, siis LGBTQ+ noorte hulgas on see 77 protsenti.

Olen kuulnud, et seksuaalvähemusi kiusatakse, seda teevad nii eakaaslased kui ka õpetajad. Tihti selgub, et kiusu põhjus peitub teadmatuses ja harimatuses.

Kiusamist kinnitab LGBTQ+ noorte seas tehtud uuring, millest selgus, et kui tavaliselt on kiusamist kogenud viiendik noortest, siis LGBTQ+ noorte hulgas on see 77 protsenti. Osaluskohvikus leiti, et just kius, sealhulgas küberkius, on probleem, millega tuleb kõige aktiivsemalt tegelda. Selleks tuleks korraldada teabepäevi ja koolitusi ning mitte ainult noortele, vaid ka vanemale põlvkonnale, kes siiani kordavad nagu mantrat: “Aga nõukogude ajal pandi homoseksuaalid vangi!”

Veel on levinud valearvamus, et LGBTQ+ ühingut rahastavad maksumaksjad, see tähendab, et raha tuleb tasutud tulumaksust, tegelikult pole see tõsi. Fakt on, et LGBTQ+ ühing peab rahastuse saamiseks kirjutama projekte ja projekti sobivuse korral eraldatakse raha hasartmängumaksust. Kohalik omavalitsus võib toetusi jagada muudelgi alustel, kuid ei ole õige toetusest ilma jätta seksuaalsete veendumuste tõttu.

Osaluskohvikus oli selle teema käsitlemine hädavajalik. Igaühel on õigus olla see, kes ta tegelikult on. Vale on arusaam, et inimene saab oma seksuaalset sättumust muuta või et see on haigus, mida õnnestub ravida.

Mina toetan LGBTQ+ kogukonda ja arvan, et seda teevad väga paljud noored, ainult et nad võiksid oma toetust rohkem ja avalikumalt välja näidata.

Mis on osaluskohvik?

Eestis tegutsevaid noorteühendusi ja osaluskogusid koondav noorteühenduste liit korraldab üle-eestilisi osaluskohvikuid. Osaluskohvikus kohtuvad ­noored otsustajatega, kes on näiteks kohaliku omavalitsuse ametnikud, volikogude liikmed, erakondade juhtfiguurid ja ­riigiametnikud.

Arutletakse nii kohalikku elu puudutavate kui ka üle-eesti­liste probleemide üle ja ­püütakse neile lahendusi leida.