See on ülilahe amet ja imeline üritus. Partnerlusjuhi töö on tegelda inimestega, tänu kellele on üritust korraldada võimalik. Tuleb suhelda organisatsioonide ja firmadega ning luua häid suhteid. Kui varem olin ma kokku puutunud enamjaolt sponsorite otsimisega, siis juba mõne kuuga, mil ma olin “Laheda koolipäeva” partnerlusjuht, arenesin tohutult palju. See amet ei ole ainult suhtlus inimestega, vaid sa saad areneda mitmel tasemel.
Kas nõnda noorena on keeruline sellises ametis tegutseda? Kas on ette tulnud hetki, kus sind ei võeta tõsiselt?
See, kui keeruline miski on, oleneb suuresti inimese mõttemaailmast. Kui oled ise tubli ja tahad midagi korda saata, on alati võimalus. Loomulikult tuleks tajuda piire, et sa ennast liialt ei koormaks ja lõpuks ei murduks.
Neid hetki, kui mind ei võeta tõsiselt, on ilmselt olnud, aga kuna ma olen selline inimene, kes ei lase ennast mõnest tagasilöögist või arvamusest mõjutada, siis otseselt see pole mind takistanud tegemast asja, mida ma armastan.
Sellegipoolest on aus kriitika alati hea, sest just nii saab õppida ja asju paremini teha.
Mis tunne oli seista konverentsi laval, saalist vastu vaatamas üle 1000 noore, ja mõelda: “Mina olen üks neist, tänu kellele on nad siin”?
Võimas tunne: mõelda, et aasta tagasi olin mina see, kes aplodeeris korraldajatele, ja nüüd ma seisan ise teiste ees. Ma väga loodan, et nii nagu mina sain mullu novembris seal saalis olles inspiratsiooni, said ka teised noored meid laval nähes inspiratsiooni ja tahtejõudu.