/nginx/o/2019/12/13/12807171t1h2a76.jpg)
Ajaloolane Mart Laar esitleb järgmisel neljapäeval Pärnu muuseumis oma raamatut „Johann Voldemar Jannsen. Elu ja töö“.
Mart Laaril valmis Jannseni monograafia
Raamat annab ülevaate Johann Voldemar Jannseni elust algusest lõpuni ja tegevuse eri aspektidest, nagu näiteks tööst koolmeistrina, tegevusest rahvakirjanikukuna, Perno Postimehe sünnist, Eesti Postimehe asutamisest ja tegevusest, Wanemuise seltsi asutamisest ja käekäigust, esimese üldlaulupeo organiseerimisest ja rahvuslikust tõusust selle järel.
Mööda ei minda poleemilistest lehekülgedest Jannseni elus nagu vastuolud Carl Robert Jakobsoniga, väidetav müüdavus ja tülid Sakalaga.
Põhjalikult on räägitud Jannseni Pärnu perioodist ja analüüsitud Perno Postimehe tegevust. Esimest korda avaldatakse selles ajalehe kirjasaatjate nimekiri.
Jannsen on enim laimatud isikuid Eesti ajaloos. Eestluse äratajat, järjepideva Eesti ajakirjanduse loojat ja laulupidude isa asuti konkurentide laimu peale pidama sakste sabarakuks, kes andis rahvusliku liikumise nende käsutusse. Tema alalhoidlikkusest sai korraga tagurlikkus, rahumeelsusest alandlikkus.
Nõukogude võimu tulekuga saavutas Jannseni mahategemine aga juba päris uue taseme. Jannsenist tehti mõisnike alandlik teener ja tekkiva kulakluse suuvooder, kes “üritanud eestlasi lahutada Venemaast ja progressiivsest Vene kultuurist”.
Olnuks Jannsen veel elus, oodanuks teda nende süütegude eest kindel Siberisse saatmine. Tema asemel ootas Siberi tee tuhandeid teisi, kes Jannseni õhutusel end eestlaseks lugesid.
Jannseni juubeliaasta (200 aastat sünnist) lõpetuseks ilmuv monograafia üritab neid ebakohti õiendada.