“Kirjandustuba” meenutab Endla palet kujundanud Ülev Aaloed

Copy
Ülev Aaloe töötas Endla teatri kirjandusala juhatajana ligikaudu 20 aastat.
Ülev Aaloe töötas Endla teatri kirjandusala juhatajana ligikaudu 20 aastat. Foto: Erakogu

Minevik väärib mäletamist.

Täna, 17. detsembril meenutame Ülev Aaloed, kes jõudis Pärnusse 1982. aastal vastse peanäitejuhi Ingo Normeti kutsel. Oma tagasihoidlikul moel kujundas Aaloe teatri kirjandusala juhatajana Endla loomingulist palet ligikaudu 20 aastat.

Tema tööruum, kolme ümmarguse aknaga kirjandustuba sai tuttavaks paljudele. Sinna mindi nõu küsima ja niisama asju arutama. Aaloe kultuurieruditsioon ja teda ümbritsev loominguline ja usalduslik atmosfäär mõjusid kutsuvalt. Tass kohvi, väike naps, mõni maitsev pala ja lõputult ideid, inspiratsiooni ja vastuseid.

Aaloe töö teatris ei hõlmanud üksnes repertuaari valimist ja ettevalmistamist. Ta oli silmapaistev tõlkija. Tuntud rootsi kirjanik ja kirjastaja Lennart Frick ütles intervjuus: “On raske leida mõnd teist keelt, kus Rootsi kirjandus oleks nii hästi esindatud kui eesti keeles”.

Ehkki skandinavistina tõlkis Aaloe põhiliselt rootsi, taani ja norra keelest, oli tema ampluaa laiem, hõlmates tõlkeid vene, soome ja inglise keelest. Olgu siinkohal nimetatud 1983. aastal lavastatud Aleksandr Tšervinski “Viktoria” ja 1991. aasta detsembris esietendunud Sakari Topeliuse lastenäidend “Printsess Nobekeel”. Tõlketöö ei olnud mehele töö, vaid kutsumus.

“Olen täna hommikust peale tõlkinud Ernest Thompsoni näidendit “On Golden Pond”. Milleks? Ise ka veel ei tea, tuletan inglise keelt meelde. Nii et ka enda jaoks. Loodan, et siiski mõnel teatril tärkab selle vastu huvi”,” rääkis Aaloe tollal. Huvi tundis Roman Baskin ja 1987. aastal etenduski telelavastus “Viimane suvi“. Endla tõi originaalpealkirjaga tüki “Kuldse järve ääres” lavale kümme aastat hiljem.

Tagasi üles