Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/12/16/12815363t1h1df6.jpg)
Minevik väärib mäletamist.
Täna, 17. detsembril meenutame Ülev Aaloed, kes jõudis Pärnusse 1982. aastal vastse peanäitejuhi Ingo Normeti kutsel. Oma tagasihoidlikul moel kujundas Aaloe teatri kirjandusala juhatajana Endla loomingulist palet ligikaudu 20 aastat.
Tema tööruum, kolme ümmarguse aknaga kirjandustuba sai tuttavaks paljudele. Sinna mindi nõu küsima ja niisama asju arutama. Aaloe kultuurieruditsioon ja teda ümbritsev loominguline ja usalduslik atmosfäär mõjusid kutsuvalt. Tass kohvi, väike naps, mõni maitsev pala ja lõputult ideid, inspiratsiooni ja vastuseid.
Aaloe töö teatris ei hõlmanud üksnes repertuaari valimist ja ettevalmistamist. Ta oli silmapaistev tõlkija. Tuntud rootsi kirjanik ja kirjastaja Lennart Frick ütles intervjuus: “On raske leida mõnd teist keelt, kus Rootsi kirjandus oleks nii hästi esindatud kui eesti keeles”.
Ehkki skandinavistina tõlkis Aaloe põhiliselt rootsi, taani ja norra keelest, oli tema ampluaa laiem, hõlmates tõlkeid vene, soome ja inglise keelest. Olgu siinkohal nimetatud 1983. aastal lavastatud Aleksandr Tšervinski “Viktoria” ja 1991. aasta detsembris esietendunud Sakari Topeliuse lastenäidend “Printsess Nobekeel”. Tõlketöö ei olnud mehele töö, vaid kutsumus.