/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2019/12/16/12815366t1hc16e.jpg)
Peeter Rooslaid, ruhnupäraselt Peter Schönberg, oli nii kodusaarel kui kaugemal hinnatud Ruhnu hõbesepp ja viiuldaja. Ta oli üks nendest vähestest rannarootslastest, kes teise maailmasõja ajal jäi elama Eestisse.
Kihnu muuseum näitab hõbesepa erilist pärandit
Rooslaiu tööde kaudu elab tükike rannarootsi kultuuripärandit edasi paljudes Eesti ja eriti Kihnu peredes. Üht osa sellest pärandist peegeldab Kihnu muuseumi näitus “Ruhnu elav ehe”.
Kihnuga sidus Rooslaidu kihnlasest abikaasa Marina Rooslaid (neiupõlvenimega Laos). Koos pidasid nad Ruhnus poodi ja olid saarel aktiivsed kultuuri eestvedajad. 1969. aastal, kui kolhoosielu Ruhnus keerulisemaks muutus, kolisid nad naabersaarele Kihnu. Naisest kujunes sealsegi kultuurielu tähtis isik. Mees jätkas metallehistööga ja kogus sellega tuntust uues koduski.
Meistrimees valmistas meestele kompasse ja mansetinööpe, naistele hõbeprosse ja sõrmuseid. Lastele ristimiseks kaelariste. Praegugi kannavad Kihnu naised pidulikel üritustel meeleldi Roosilaiu tehtud prosse.
Neil on meistri loomingus eriline roll. Just prosside meisterdamine aitas tal harjutada kätt, arendada silma ja leida oma maitse. Sageli tegi Rooslaid ehteid vahetuskaubaks töötegemise eest.
/nginx/o/2019/12/16/12815368t1h3c44.jpg)
Saarel sündinuna jäi meister truuks merega seotud motiividele. Rooslaiu valmistatud kompassid on siiani asendamatud merekaaslased.
Peale hõbesepaameti pidamise mängis mees pilli. Tänapäevalgi on ta pärimusmuusikute seas tuntud Ruhnu viiuldaja.
Näitus “Ruhnu elav ehe” toob teadmise omapärasest kultuurikillust ja Roosalaiu perest laiema publikuni.
Väljapaneku fotod on pärit Silvia Soide, Anu Ansu (Eesti Rahva Muuseum) ja Kihnu muuseumi kogudest. Näituse panid kokku Maarja Palu ja Katariina Tirmaste.
/nginx/o/2019/12/16/12815369t1h9da6.jpg)