Ühisgümnaasiumi esindus algatas Saksamaal rahvusvahelisi projekte

Pärnu ühisgümnaasiumi õpilastel valminud kodulinna tutvustav stend.

FOTO: Liis Raal-Virks

Detsembris viibisid kaks Pärnu ühisgümnaasiumi delegatsiooni Saksamaal Düsseldorfi kandis, et algatada kaks rahvusvahelist koolide koostööd soodustavat Erasmus+ projekti.

Projekt “EVA (Equality, Variety, Acceptance) – Schools in a changing world finding common values for living together in peace” (“Võrdsus, mitmekülgsus, aktsepteerimine – Koolid muutuvas maailmas otsivad ühiseid väärtusi, et rahumeelselt koos elada”) koondab koostööks koolid Saksamaalt, Eestist, Portugalist, Bulgaariast, Türgist ja Prantsusmaa La Réunioni saarelt India ookeanis.

On ilmselge, et Euroopa kultuuriline pilt on viimastel aastatel palju muutunud. Seepärast tuleks uuesti rääkida ühistest väärtustest Euroopas. Projekti peaeesmärk on üksteise mõistmine ja tolerantsus ning ühiste inimlike väärtuste leidmine olenemata usulisest, rahvuslikust või kultuurilis-keelelisest taustast.

Ettevõtmise peakoordinaator on Mönchengladbachi  Gesamtschule Volksgarten, mis kuulub rassismivaba kooli võrgustikku. Kool on teeninud selle nimetuse õigusega, kuna selle 960 õpilast on 50 rahvusest, kuid on suudetud tagada koostöö ja luua sõbralik sisekliima. See on saavutatud eri tugimeetmete kaudu: igal klassil on kaks klassijuhatajat, võimalusel naine ja  mees, toimuvad regulaarsed klassiassambleed, mida juhivad õpilased ise, koolis töötavad psühholoogid ja sotsiaaltöötajad ning toimuvad väljasõidud, et üksteist paremini tundma õppida. Näiteks külastatakse eri religioonide esindajate pühapaiku. Projektilähetuse raameski tehti giidituur kõigi kuue partnerriigi osalusel nii Kölni mošees, katedraalis kui sünagoogis. Mönchengladbachi linnapea rõhutas, et tolerantsust tulebki lastele õpetada juba lapsepõlvest, sest hiljem elatakse just sellal kujundatud väärtuste järgi ja korrektiive on siis suhtumises väga raske teha.

Pärnu ühisgümnaasiumi delegatsioon Kölni uues mošees.

FOTO: Liis Raal-Virks

Samal ajal on Saksamaalgi õpetajad-kaasõpilased ebakindlad teatud usuküsimuste puhul, sest mõnikord kasutavad õpilased religiooni vabandusena ära, näiteks ei taha osad tüdrukud osaleda kehalises kasvatuses ja väidavad, et pearäti tõttu on neil keeruline või suisa võimatu mõningaid harjutusi teha. Väga palju sõltub eri kultuuritaustaga õpilaste vanematest: kui nad on avatud, sujub koostöö kooliga ja konfliktid leiavad lihtsamini lahenduse.

Bulgaaria partnerkooli regioonis on 40 protsenti õpilastest kristlased, 40 moslemid ja 20 mustlased. Esimesena mainitute vahel vastuolusid väga ei esinevat, kuid probleeme on romadega, kes kogukonnana ei ole ühiskonda hästi lõimunud. Kool pole neile enamasti prioriteet, sest ei unistata karjäärist, vaid elatakse abirahast.

La Réunioni saarel pole põliselanikke kunagi elanud ja sealne rahvastik on segu lähikonna rahvastest nagu India moslemid ja hindud, hiinlased, madagaskarlased, komoorlased ja mayotte’lased. Viimasel ajal tuleb palju sisserändajaid just Mayotte’i saarelt, kuna seda peetakse Prantsusmaa vaeseimaks regiooniks.

Portugali partnerkooli regioonis ja riigis üldiselt on palju immigrante kunagistest Portugali kolooniatest nagu Cabo Verde, Mosambiik, Angola, Goa, Brasiilia. Sealgi on peamised probleemid hariduses seotud vähese keeleoskusega, välja arvatud Brasiiliast tulnutega.

Türgi partnerkooli linn Gaziantep asub 50 kilomeetrit Süüria piirist, mistõttu linnas on väga palju sõjapõgenikke: umbes 100 000 süürlast elab endiselt ajutistes telklinnakutes linnapiiril. Kuna süürlased türgi keelt ei räägi, püütakse neile haridust võimaldada kohapeal projektide korras. Kahjuks ei taga need tihtipeale järjepidevat haridust.

Projekti “Spa Towns: places for civilization and health” (“Spaalinnad: kultuuri- ja tervisepaigad”) partnerid on Euroopa spaalinnad: peakoordinaatoriks kool Saksamaalt Bad Emsi lähistelt, ülejäänud partnerid Pärnu kõrval linnad Poolast, Bulgaariast, Prantsusmaalt ja Portugalist.

Eesti suvepealinna tutvustav stend.

FOTO: Liis Raal-Virks

Kuurortlinnad on Euroopa ajaloos mänginud tähtsat rolli, olles omamoodi rahusadamad, koostöö- ja kultuurikeskused ainulaadse looduse ja arhitektuuriga. Loetletud teemasid käsitleb kõnealune projektki. Sellega soovitakse arendada osalejate loomingulisust, avardada silmaringi, soodustada koostööd ning tugevdada kogukonnatunnet. Puudutatakse ka teemasid nagu looduskaitse, turismimajandus, sport ja tervishoid, kuurortlinnade tähtsamad kunsti- ja kultuuriinimesed ning kohalik rahvakultuur.

Esimesel kohtumisel tutvustasid partnerkoolide õpilased üksteisele oma linna tähtsamaid ajaloolisi isikuid ja kultuuriinimesi ning andsid üldise ülevaate spaakultuuri eripärast enda kodukandis. Järgmistel kordadel keskendutakse loodusravile ja rahvameditsiinile, osalejariikide kuurortlinnadest inspireeritud kunstile ja muusikale, tervisespordile, tervislikele eluviisidele ja iluprotseduuridele.

Järgmine lähetus tuleb märtsis Põhja-Prantsusmaale Doullens’i linna, kus keskendutakse spaalinnadele kui tervisliku eluviiside kantsile. EVA-projekti järgmine kohtumine toimub aga veebruari alguses Eestis, kus nädala kulminatsiooniks kujuneb kuue partnerriigi rahvaste kultuuri tutvustav festival “Eri rahvaste laulud” 6. veebruaril Pärnu ühisgümnaasiumis.

Tagasi üles