Galerii: Mara Ljutjuk värvis teatri hallid kardinalid säravaks

Ema istub ateljees valge lõuendi ees. Lapsed ja asjad on organiseeritud, arvedki makstud. Kogu pere tegutseb selle nimel, et ema saaks teha näitust. Viimased 17 tundi on ta nokitsenud miniatuuri kallal. Ent tulemus ei rahulda. Tunne pole õige. Mitte miski ei õnnestu. Ja siis mõtleb ema: kust tuli idiootne idee hakata kunstnikuks?

“Emotsionaalse ja majandusliku mõõna ajal aitab ellu jääda teadmine, et ma ei saa maalimiseta elada. Ükskõik kui raske ka pole, see teeb tugevaks ja õnnelikuks,” sõnas teisipäeval Endla teatrigaleriisse 14 taiest üles riputanud pealinna maalikunstnik Mara Ljutjuk. Teadmine, et maalimine on kutsumus, jõudis talle pärale pärast kolmandat last.

Siis andis endast märku uue näituse ideegi: pühendada väljapanek teatrile ja selle nähtamatutele kangelastele. Näiteks kunstnikule, kes kuude viisi istub keldris või pööningul, et meisterdada lavaelement või maalida dekoratsioon. Või grimeerijale, kelle töölepingusse võiks muude ülesannete kõrvale lisada nõuandja-pingemaandaja rolli.

See on fenomenaalne ja kummaline nähtus, kui sajad inimesed panustavad üheskoos sadu töötunde, et peatada aeg ja viia inimesed ajakapslisse.

Mara Ljutjuk

“Tunnen teatriga tugevat sidet ja eriti paelub mind nii-öelda hallide kardinalide, lavatagune maailm. See on fenomenaalne ja kummaline nähtus, kui sajad inimesed panustavad üheskoos sadu töötunde, et peatada aeg ja viia inimesed ajakapslisse,” iseloomustas Ljutjuk loome- ja tehnilist meeskonda, kellest said väljapaneku “Keegi veel...” peategelased.

Maal “Pühendumine” kujutab diivat ja teatrile elavat näitlejannat, “Andesta” puudutab kriitika teemat ja räägib näitleja oskusest võõrastele traumeerivate sõnade eest andeks anda. “Vastutus” pöörab tähelepanu mustas kastis istuvale valgustehnikule. Teoses “Usaldus” näeb lavastaja ja näitleja vastastikust austust ja teineteisest lahtilaskmist.

Maalikunstnikku seob teatriga dekoraatoritöö kogemus nii Eesti nukuteatris kui Soome rahvusooperis. Samuti on ta istunud lähedase sõbra, Vanemuise teatri tehniku puldis.

“Teater koondab endasse erksad ja tulihingelised tegijad. Tahtsin sellistele inimestele pühendada näituse,” selgitas kunstnik. “Teatritöö ei ole ühemeheorkester,” toonitas Ljutjuk, lootes tuua figuratiivsete maalidega vaatajani 14 teatriinimest.

Väljapanekut on juba näinud Eesti draamateatri, Vene, Rakvere ja Ugala teatri külastajad. Endlast sõidavad tööd Kuressaare linnateatrisse ja Vanemuise väiksesse majja.

Tagasi üles