Eesti Posti legendiga lõppes Varbla postkontori lugu

“See taburet tehti, kui sidekontor Varbla kes­kusesse üle toodi. Võtsin kaasa, et see prügimäele ei satuks,” seletab Eesti Posti staažikaim töötaja Enna Grossfeldt, toetudes elutoas väärt meistri­teosele. Foto: Urmas Luik

Omniva kaubamärgi all tegutseva Eesti Posti meedia­suhete juht Mattias Kaiv kinnitab, et Enna Grossfeldt oli üks nende viimase aja staažikamaid ja väga hinnatud töötajaid, aga ta ei julge väita, kas läbi aegade pika­aegseim ametisolija. Naine, kellest jutt käib, tähistas läinud kuul 80. sünnipäeva ja tema 60 tööaastasse mahub maapostkontorite lugu justkui ajalooraamatusse.

“Ma olen nagu nunn kloostris, väljas ei käi enam,” ütleb särtsakas Enna oma Varbla kodus naerul sui. Postkontoris oli ta elu keskel, kliendid käisid uksest ­sisse-välja, külauudised jooksid kokku ja kirjakandjad teadsid, kes kelle juures käinud või kes kellele tite teinud. Aga melu on möödas, kunagises poolteise tuhande elanikuga majandikeskuses on hingeliste arv poole võrra kahanenud ja 1. oktoobrist kolis ­postipunktiks taandunud teenus valla teenuskeskusest raamatu­kokku.

“Olen samasugune nagu nüüd, et “tooge noored maale!”,” ütleb Tallinnas sündinud ja vanemate töökoha tõttu Lihulas keskkooli lõpetanud Enna. “Tahtsin minna Tartusse ülikooli ajalugu õppima, aga juhtusin pärast eksa­meid postkontorisse marki ostma ja seal pakkus üks töötaja, et ­“tule meile tööle, jäta see aasta vahele”.”