Sisukord
Arvamus
Postimees

Silvia Paluoja: Missugune on vaba Eesti riigikeel?

3 min lugemist
Kauplusel Siluett pole põhjust häbeneda oma eestikeelset vaateakent. FOTO: Mailiis Ollino

Kollase maa sea-aasta vahetame hiinlaste järgi 25. jaanuaril valge metallroti aasta vastu ja horoskoobi uskujad on küllap oma tähemärgi ennustused pähe õppinud, kuid jäägem koduriiki.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Vahuveini pokaale kõlistades jätsime seljataha rahvakunsti- ja käsitööliidu “Ajatuse” ning kultuuriministeeriumi laulu- ja tantsupeoaasta ja astusime digikultuuri aastasse, et uued põlvkonnad võtaks omaks meie oma elava kultuuri ja pärandi ja digilahendused seda toetaksid.

Samuti astusime rahvakultuuri keskuse rahvajuttude aastasse, kuid jäägu teema-aastate tugisambaks äsja möödunu kui ÜRO põlisrahvaste keelte, sealhulgas eesti keele aasta, mille kuulutas välja haridus- ja teadusministeerium.

Unustamata, et eesti keel on riigikeel 4. jaanuarist 1919, mil Asutav Kogu võttis vastu “Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra”. Järgmisel aastal kinnitas põhiseadus selle ametlikult riigikeeleks. Eesti keele 100 aastast kirjutas Pärnu juurtega keeleteadlane professor Karl Pajusalu raamatu ja kevadel möödub sajand emakeele seltsi loomisest Tartu ülikooli juurde.

31.12.2019 07.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto