Ta ärkab hilja. Tõmbab selga trenniriided, pähe sinise mütsi ja sammub kohaliku metsa poole, et alustada igahommikuse sörkjooksuga. Ta jälgib peresid ja kodukandi pargis mängivaid lapsi. Teeb neist vaimusilmas pilti ja kannab stseeni öösel oma ateljees lõuendile.
Tellijale
Soome kunstniku pintslitõmmetest sünnivad helged hetked
Valmiv taies pole aga dekalkomaania, mis end ühelt pinnalt teisele kopeerib. See maal sünnib mälestuse ja fantaasia sümbioosis. Töökojas ei näe ilmavalgust kindlate inimeste portreed, vaid tunded ja atmosfääri kirjeldus.
Kui teda haarab maalimise palang, ei mõtle ta magamisele. Ta astub ateljeeuksest sisse igal õhtul kella kümne paiku. Vanasti pani ta mängima CD, nüüd ajab asja ära Spotify või Youtube, mis aitavad ruumi täita Dean Martini, Cesaria Evora või Olavi Virta meloodiatega. Mees laseb pintslit juhatada muusikal. Helide saatel täidab ta valget pinda helgete toonide, liikumise ja elurõõmuga.