Pärnumaal kümmekond aastat külaliikumist koordineerinud ja mittetulundusühinguid nõustanud, tänavu Pärnumaa Kodukandi poolt aasta sädeinimeseks pärjatud Krista Habakukk pööras oma elus uue lehekülje.
Krista Habakukk leidis uue väljakutse ilustuudios
31. detsember 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast riigikogu valimistel osalemist Reformierakonna nimekirjas tänavu märtsis otsustas Habakukk poliitikast mõneks ajaks tagasi tõmbuda, tuli ära Häädemeeste vallavolikogust ja juhus veeretas tema teele uue väljakutse.
Habakukk on koos Liivi Pihlasaluga talupidajate liidust vedanud Pärnumaal juba paar aastat ettevõtlike naiste ja naisettevõtjate võrgustikku ning näinud nende tegemisi kõrvalt. Nüüd soetas ta Pärnusse Ringi ja Malmö tänava nurgale omale ilustuudio Beauty Angel, et endki ettevõtjana proovile panna.
Poja repliik andis tõuke
Habakukele pole ilustuudio päris esimene katsetus, paar aastat tagasi püüdis ta käivitada internetipõhist mahetoiduringi, kus talunike kasvatatud aiasaadused toodaks inimestele koju kätte. Tookordne ettevõtmine jäi ootele põhitöö kõrvalt ajapuuduse ja tõdemuse taha, et internetimüügi toetuseks tuleks luua oma vaheladu ja rajada kohapeal tegutsev pood. Mahetootjaidki leidus sellal vähe.
“Toona ei olnud see veel mulle endale prioriteet, ju siis aeg polnud küps. Otsisin seda, mis see võiks olla. Tundsin, et naiselik ala, inimsuhted ja teiste toetamine, keskkonna loomine sobiks mulle,” avaldas Habakukk.
Tänavu kevadel otsis Habakuke poeg omale tööd. Kuulnud, et Pärnu kesklinnas asuva ilusalongi omanik soovib loobuda selle pidamisest ja otsib partnerit, kuna juhtimine pole päris tema kutsumus, mõtlesid nad kahekesi tulla salongi vaatama.
“Tulimegi ja poiss küsis ühtäkki: “Miks sa ise ei tee?” Küsisin vastu: “Mis mõttes mina?” Nii ma terve suve mõtlesin, käisin vaatamas ja istusin, sügisest vaatasin natuke rohkem, kuni novembriks oli otsus küps: aga miks ka mitte!” rääkis Habakukk.
Hakkaja naine mainis, et tema elu on koosnenud etappidest, mille pikkus on keskeltläbi seitse aastat. Alustas ta kõrgharitud kultuurinõunikuna, juhatades Tänassilma rahvamaja Viljandimaal, seejärel tuli Pärnumaale ettevõtlus- ja arenduskeskusesse nõustajaks, asudes siin külaliikumist ja seltsitegevust üles ehitama.
Et aktiivne väljapoole elamise ja enesetõestamise tsükkel hakkab tal läbi saama, tundis Habakukk juba paari aasta eest. “Mis ei tähenda seda, et ma 100 protsenti oma elu muudan, vaid et midagi on elus ju veel. Nüüd tahaks aega endale,” selgitas ta. Algavast aastast töötab naine ettevõtlus- ja arenduskeskuses väiksema koormusega ja pühendab osa ajast ilustuudio arendamisele.
Mittetulundusühingu ja äri ülesehitamisel on Habakuke arvates palju sarnasusi. Kui omal praktiline pagas olemas, on lihtsam teha konsultandigi tööd.
Muutuste teel
Üks asi on alustada päris algusest, Habakukke paelus rohkem ülesanne tõmmata seisakusse jäänud väikeettevõte uuesti käima. Ilustuudio omanik on ta novembri keskpaigast ja valmistab nüüd seda ette kevadiseks hooajaks ja otsib kliendisõbralikku õhustikku looma sobivaid töötajaid. Salongi on jäänud mõni senine töötaja ja uued tulijad teevad katsepäevi, et näha, kuidas neile seal töö meeldib. Jaanuarist sõlmitakse juuksurite-maniküürijate-kosmeetikute ja massööriga ka lepingud.
Töötajate kaudu õpib Habakukk omanikuna tundma kõike, mis toimub kosmeetikamaailmas ja mida juuksur või küünetehnik peab teadma. Tunnistades, et talle meeldib ilusalongides käia, kuid nende järjepidev klient pole ta varem olnud.
“See küsimus käis läbi ka, et ise ma asjast midagi ei tea, kuidas ma hakkan nüüd sellise asjaga tegelema. Minu arust on organisatsioonis igal inimesel oma roll. Omanik ei pea tingimata näiteks juuksur olema,” rääkis Habakukk. Niisamuti ei pea omanik olema kõrgharitud raamatupidaja või finantsjuht, selleks on tal olemas head partnerid. “Sa ei pea olema kõigis asjades üksinda parim. Küsimus on selles, kuidas sa oled oma suhtevõrgustiku üles ehitanud, et sul oleks, kelle käest küsida.”
Ühe neist kohtadest, kus üksteiselt nõu küsida, on Habakukk leidnud naisettevõtjate võrgustikust. Pärnumaa naisettevõtjate võrgustiku juhtimiseni jõudis ta pärast seda, kui Liivi Pihlasalu oli Lõuna-Eestist alanud maanaiste samalaadse koostegutsemise vormi loomisega Pärnumaal juba algust teinud.
Habakukk oli korraldanud maanaiste päevi ja näinud külaliikumise kaudu, kuidas naised on ettevõtlikum pool sealgi. Nad jõuavad külaelu vedada, samal ajal peab miski leiva lauale tooma.
“Ühel päeval istusime Liiviga maha mõttega, et me võiks seljad kokku panna ja hakata võrgustikku kahepeale vedama – nii taluliit kui ettevõtlus- ja arenduskeskus. Ja ärme lase sellel soiku jääda, sest naised vajavad seda. Tegelikult ei ole ju vahet, kas naine on ettevõtja maal või linnas,” jutustas Habakukk.
Võrgustikuga liitunud on tulnud nüüd juba paar aastat keskmiselt kord kuus kokku ja kuulanud eri teemadel esinejaid. Võrgustikust on välja kasvanud uued algatused. Osa naisi on ühinenud Eesti ettevõtlike naiste assotsiatsiooniga (EENA), mis on rahvusvaheline organisatsioon.
Naistel on raskem alustada
Habakukk tunnistas, et naistele tähendab ettevõtluses osalemine lisapinget, sest pere ja laste eest hoolitsemine on ühiskonnas arvatud nende õlule. Eriti on mentorlust vaja alustaval ettevõtjal.
Naistel jääb tihti puudu otsustavusest ja julgusest. Mõeldakse, mida keegi teine ütleb või kuidas see välja paistab: ehk peaks lastega rohkem tegelema, olema parem ema?
“Võrgustikus julgeb teise käest küsida. Hea on kohvitassi taga rääkida, et “kuidas sul tegelikult läheb?” või “mul on selline mõte, aga ei oska” või kuidas ühildada ettevõtja ja pereelu,” tõdes Habakukk.
Naine mainis, et temagi lapsed on aeg-ajalt muianud, et ema jälle ei ole, kuid otsust ettevõtluses kätt proovida nad väga toetavad. “Sellega, et mina alustasin, on mu vanem poeg saanud enesekindlust juurde, muidu kartis temagi ette võtta. Vanemate eeskuju läheb edasi lastele,” ütles Habakukk.
“Millegipärast arvatakse, et äriga saab alustada ainult siis, kui kindlasti teada kõike, mis tuleb. Ent kui ma isegi ei alusta, ei saa ma kunagi teada, mis oleks võinud juhtuda siis, kui ma oleks seda teinud. Selle pärast, et ma võin ebaõnnestuda, ei saa ometigi jätta proovimata.”
Alustades väikesest elustiiliettevõttest, võib algtegevusest välja kasvada teine-kolmas-neljas. Proovides leiab selle oma ja õige, mis kirge tekitab, sest kireta pole mõtet midagi teha.
“Meil on ühiskonnas ebaõnnestumise hirm nii sügaval sees, et see kaotab igasuguse loovuse. Ebaõnnestumist tuleb aga võtta kui positiivset tagasisidet, kuidas järgmine kord paremini teha,” märkis Habakukk.
Sageli takerdutakse ettevõtlusega alustamisel selle taha, et pole piisavalt stardikapitali. Habakukk märkis, et ilustuudio tegevuse arendamiseks on taotletud ka starditoetust ning selle kasutuselevõtt on kavandamisel. Temalgi pole vaba raha siia alla panna, kuid oskusliku juhtimise tulemusel tekib kapitali tegevuse käigus juurde.
“Üks kõnekäänd ütleb, et rahaga oskavad kõik teha, aga proovige teha sama ilma rahata. See just ongi põnev,” kinnitas Habakukk. “Minu arust on kõige olulisem kindel soov, usk endasse ja julgus alustada.” Julgust alustada soovib ta kõikidele naistele.