8 Väga Suurt Uudist

Foto: PP

Lõppeval aastal paistis üks Suur Uudis teist taga ajavat ja nende vahel valitses suhteline vaikus.

Üks uudispomm lõhkes, valdas nädalaid meie meeli ja selle kõrvale justkui muud ei mahtunudki, kuni tuli järgmine. Igast sündmusest, mille välja valisime, jätkunuks mõnel muul juhul üksindagi kogu aastaks. 2011 mahutas ometi neid kõiki ja muidugi palju-palju muudki, aga Suur Uudis peab ajale vastu ning annab põhjust ikka ja jälle enda juurde naasta, sest maailm on pärast seda teistsugune paik.

Tuli euro

2011. aasta saabudes läks Eesti üle eurole. Pea 20 aastat meid ustavalt teeninud kroon jäi kaheks nädalaks paralleelkäibele. Üks euro hakkas võrduma 15,6466 krooniga. Eesti on euroala 17. liige.

Eesti võttis endale kohustuse ajapikku minna üle eurole 2004. aastal, kui astusime Euroopa Liitu. 2007. aastal oli Eestil enamik Maastrichti kriteeriume euro kasutuselevõtuks täidetud, ent siis jäi kutse tulemata. Euroopa Komisjon kutsus Eestit euroalasse mais 2010, suvel kinnitasid otsuse euroriikide rahandusministrid vahetuskursi kehtestamisega. Eurole üleminekut pooldas ligi pool Eesti elanikest.

Peaminister Andrus Ansip kuulutas esimese euroraha väljavõtmisel Estonia teatri juures, et euro on Eesti julgeoleku tagatis.

Euroriikide rühma esimees Jean-Claude Juncker ütles, et euro on maailma kõige stabiilsem valuuta ja kriisis pole euro, vaid mõnel euroriigil on võlakriis, euro pärast pole vaja muret tunda. Aasta lõpuks võlakriisist jagu ei saadud, ent euro on ühisrahana püsinud.

Araabia kevad

17. detsembril 2010 süütas ennast Tuneesia linna Sidi Bouzidi valitsushoone juures põlema 26aastane tänavakaupmees Mohammed Bouazizi. Ta tegi seda protestiks politsei vastu, mis oli konfiskeerinud tema registreerimata müügikäru. Aedviljaga kaubelnud ülikooliharidusega mees suri hiljem haiglas põletushaavadesse. Bouazizi surma loetakse Araabia kevade vallandajaks. Välja pääses vimm, mis oli rahvas kogunenud vaesuse, töötuse, korruptsiooni ja tagakiusamise tõttu.

Rahutused levisid kiiresti üle Tuneesia ja sundisid 14. jaanuaril autokraatset presidenti Zine al-Abidine Ben Alid välismaale pagema.

Tuneesia revolutsioon oli eeskujuks ülejäänud Araabia rahvastele. Sestsaadik on võimult tõugatud Egiptuse president, Liibüa diktaator, Jeemeni president on astunud tagasi, Süürias rahutused süvenevad, Marokos ja Bahreinis on püütud pingeid leevendada reformidega.

Tuneesias saavutasid olulise valimisvõidu islamistid. Uus võim nõuab Saudi Araabialt eksiilis endise presidendi väljaandmist, et Ben Ali üle kohut mõista, kuid vaevalt see õnnestub. Euroopa Parlament autasustas viit Araabia kevade aktivisti Sahharovi preemiaga.

Negatiivne positiivne

Kuigi suusasangar Andrus Veerpalu dopinguskandaal puhkes alles aprillis, kandub selle algus veebruari, mil WADA (maailma antidopinguagentuur) tuvastas, et Veerpalu veres oli lubatud normist kõrgem kasvuhormoonitase. Info imbus aeglaselt, kuid ei jäänud vaka alla.

Kui Postimees avaldas 2. aprillil artikli “Andrus Veerpalu ja doping: hästi hoitud saladus või laim?”, oli lugejale küsimärke veel palju, sest kõik asjaomased väitsid, et positiivset dopinguproovi pole olnud. Veerpalu ütles: “Mina pole enda kohta sellist süüdistust kuulnud.” Treener Mati Alaver kinnitas: “Midagi sellist pole olnud.”

Tegelikult oli muidugi olnud. 5. aprillil avatakse Kölnis B-proovi esimene komplekt ja 6. aprillil teine komplekt ning selgub lõplikult, et Andrus Veerpalu A- ja B-proov on mõlemad positiivsed.

 Protsess käib edasi ja püüded Veerpalu nime puhtaks pesta pole lõppenud, kuid suusaliidu juhid on nüüdseks vahetunud. Sündmuse muudab eriliseks see, et nii suurt avalikkuse viha sõnumitooja ehk meediaväljaannete vastu pole lähiminevikus esile kerkinud. Veerpalu on ikkagi sümbol ja ikoon, eesti mehe ja Eesti spordi ülima saavutuse kehastus, kelle hindamisel käib usk faktidest ees.

Apokalüpsis Jaapanis

11. märtsil tabas Jaapani kirderannikut ülivõimas, üheksapalline maavärin ja sellest põhjustatud hiidlaine, surmates ligi 20 000 inimest ja viies rivist välja Fukushima tuumaelektrijaama, mis sestpeale on saastanud keskkonda.

Tokyost 240 kilomeetrit kirdes mere ääres asuval tuumajaamal lõi katastroof rivist jahutussüsteemi ning põhjustas reaktorisüdamike ülessulamist ja kiirguslekkeid. Fukushimat on nimetatud rängimaks tuumaõnnetuseks pärast 1986. aasta Tšernobõli. Jaapani keisri Akihito sõnutsi tekitas lõppev aasta ahastust, kuid ta avaldas tunnustust Jaapani rahva ühtsusele märtsikuisest ülivõimsast maavärinast, hiidlainest ja tuumaõnnetusest ülesaamisel.

Enne jõule teatas Jaapan, et jaama sulgemistööd on jõudnud niinimetatud külma staadiumi, kus jahutusvesi püsib stabiilselt alla keemistemperatuuri. Kasutatud tuumakütust hakatakse eemaldama kahe aasta jooksul ja see vältab kümme aastat. Tuumajaama täielikuks sulgemiseks kulub 30–40 aastat.

Fukushima katastroof ärgitas riike mõtlema alternatiivsetele energiaallikatele ja sulgema tuumajaamu.

Seitse ratturit

Seitse on vastavalt rahvatraditsioonile müstiline number. Kõige kaugem paik asub seitsme maa ja mere taga, nii maailmaimesid kui pöialpoisse oli seitse ja seitse Eesti jalgratturit rööviti Liibanonis Bekaa orus. Uudis oli nii ootamatu ja segane, et esimese hooga tundus keeruline seda ülepea uskuda. Juhtuvad ju sellised inimröövid alati kellegi teisega ja meil, väikese Eesti kodanikel, ei tohiks millegi sellisega küll pistmist olla. Ometi on maailm muutunud ega kaitse keegi meid niisuguste ootamatuste eest.

Röövitute nimed ja ametid tulid avalikuks ning laias laastus jagunes suhtumine neisse kaheks. Ühed pidasid seda õnnetusjuhtumiks, mille lahendamiseks peab Eesti riik tegema kõik endast sõltuva. Teised leidsid, et ratturid on ise juhtunus süüdi: polnuks vaja ebastabiilsesse piirkonda matkama minna. Elumärki saadi meestest nende 114 päeva jooksul paari videoklipi vahendusel, milles seitsmik eriti räsitud välja ei näinud ja lasi kõlada röövijate ettekirjutatud tekstil, milles tegelikud nõudmised puudusid.

Kui 14. juulil mehed vabastati, nad kodumaale jõudsid ja Eesti rahvale tänutäheks sügavalt kummardasid, oli kergendus suur. Vabastamiseni viinud operatsiooni üksikasjad on kaetud saladuselooriga.

Sajandi pulmad

Suured, kogu maailma või Eesti ühiskonda tervikuna raputavad uudised on ikka negatiivsed, midagi pole parata, kuid lõppeva aasta võimsate, rohkelt kõlapinda ja meediakajastust pälvinud sündmuste seas leidub üks üdini positiivnegi.

Printsess Diana ja prints Charlesi vanema poja prints Williami abiellumist Kate Middletoniga (pärast abiellumist Cambridge’i hertsoginna Catherine) on nimetatud sajandi pulmaks ja ilmselt õigustatult. Kuninglikud pulmad on harukordsed, abiellujad kenad ja maalivad tänapäeva rõlges ilmas pildi reaalseks saanud muinasjutust.

Bin Laden tapetud

2. mai varahommikul teatas USA president Barack Obama telepöördumises ameeriklastele, et rahvusvahelise terrorivõrgustiku al-Qaeda liider bin Laden on surnud.

Ameerika luure koos Pakistani eriteenistusega oli avastanud bin Ladeni varjupaiga Pakistani pealinnast Islamabadist 60 kilomeetrit põhjas Abbotabadis, kus ta elas luksuslikus kolmekorruselises kindlusvillas. Bin Laden avaldas vastupanu ja tapeti lasuga pähe 1. mai hilisõhtul.

Bin Laden oli sündinud 1957. aastal Saudi Araabia pealinnas Ar-Riyadis jõuka ehitusettevõtja peres. Õppis majandust ja lõpetas ülikooli oletatavasti ehitusinsenerina. Tema maailmapilt muutus 1979, kui Nõukogude väed tungisid Afganistani. Bin Laden hakkas kogu islamimaailmas koguma sissivõitlejatele raha ja värbama sõdalasi. Nõukogude vägede kaotus oli suur võit bin Ladenile. Osama bin Laden ja tema al-Qaeda terrorivõrgustik muutusid maailmapoliitika kindlaks osaks 2011. aasta 11. septembril, kui terrorirünnakus USA-le hukkus ligemale 3000 inimest.

Põhjendusega, et vaevalt oleks leitud riiki, mis olnuks nõus matma oma territooriumile bin Ladeni, heideti maailma esiterrorist pärast kombekohast matusetalitust Araabia merre.

Veresaun Norras

22. juulil korraldas paremäärmuslane Anders Behring Breivik Oslos autopommiplahvatuse valitsuskvartalis ja veresauna noortelaagris Utøya saarel. Kaheksa inimest hukkus pommiplahvatuses ja 69 noort saarel. Juurdlus on tuvastanud, et valitseva Tööpartei noortelaager oli Breiviki teine sihtmärk, mida ta asus ründama pärast raadiouudist, et pommiplahvatus ei olnud purustanud valitsushoonet.

Politseinikumundris Breivikil õnnestus lihtsalt saarele pääseda ja seal noorte pihta automaadist ning püstolitest tuli avada. Massimõrvar ei ole tehtut kahetsenud, vaid möönnud, et ta teod olid koletud, kuid vajalikud. Juurdluse kohaselt tahtis Breivik tappa Norra juhtivaid valitsusliikmeid.

Psühhiaatrid diagnoosisid 29. novembril Breivikil paranoilise skisofreenia. Teine komisjon kinnitas esimese diagnoosi ja suureneb tõenäosus, et Breivik läheb süüdimõistmisel vangla asemel kinnisesse psühhiaatriahaiglasse.

Praegu on Breivik range režiimiga Ila vanglas Oslo lähedal ja tema kohtuprotsess peaks algama 16. aprillil.