Miks otsustati naasta juurte ehk kauamängiva juurde? Ehk seetõttu, et kogumiku välja- andjad meie kandi räppar Toomas Tilk ehk Tommyboy ja Rae kultuurikeskuse töötaja, harrastusluuletaja Toomas Aru ehk Toomas F. Aru on vinüülplaatide austajad. Tommyboy selgitas, et räppi ei tasu vinüülist lahutada.
Miks siis ikkagi vinüül, mitte taas raamat?
Sellel on mitu põhjust. Me ei saanud raamatule rahastust kolmes kultuurkapitali taotlusvoorus. See pani meid mõtlema alternatiivsele kandjale. Kuna Eesti luulet ei ole vinüülil välja antud 1980. aastate lõpust saadik ja räppmuusika tekkis just selle formaadi baasil, sobis see kõik hästi.
Peale selle annab plaat räpparitele tagasi hääle ja emotsiooni: raamatut lugedes peab selle osa ise tekstile juurde mõtlema.
Teiseks oleme plaadi kaasprodutsendi Toomas F. Aruga mõlemad suured vinüülplaatide austajad. Vinüül kõlab inimlikult ja soojalt. Kolmandaks: vinüülplaat teeb praegu korralikku tagasitulekut.