Toomas Kivimägi: Vilepuhumine – kas uus rahvussport?

Veel on kõik ilus. September 2002, kui Rääma põhikooli seinal avati tahvel vilistlasest suusatajale Andrus Veerpalule. Foto: Ants Liigus

Pealekaebamine on moes. Meilgi on oma kohalikud “kangelased”, ent seda lugu ajendas kirjutama järjekordne ajujaht kunagisele iidolile Andrus Veerpalule. Olen uskunud Andrust ja Andrusesse.

Ometi ei saa salata, et “kindral” Mati Alaveri päevavalgele tulnud teod on minu usku kõigutanud, ent “kohtumõistmine” alles käib (sic!). Tippsport, eriti vastupidavusaladel, on üsna tihti kõnd lubatu ja lubamatu piiri peal. Aga piiril kõndides on suur oht sattuda punasele alale.

Kas Norra suusaässa astma tekitas kaastunnet või pigem küsimusi? Ajad on muutunud, pelgalt tangupudru söömise ega sõnniku viskamisega maailmameistriks ei tule. On vaja andekust, pühendumist, teha palju sihi-pärast trenni, seda põhistavat teadust.