PAUHi “arhitekt”: Hoiatussüsteem oli omast ajast ees

PAUHi valjuhääldid paigaldati Pärnu viie kõrgema hoone katusele. Foto: Ants Liigus

Pärast jaanuaritormi toimunud kohalikke valimisi Pärnu strateegilistesse punktidesse rajatud autonoomne häälteavitussüsteem ehk PAUH, mille järgmine linnavõim likvideeris, tunduks ehk nii mõnelegi varasemale kriitikule mõistliku projektina: mõte oli Eesti tingimustes lihtsalt oma ajast ees. Nii arvab toonane Pärnu abilinnapea Simmo Saar, kes leidis ennast PAUHi rajamise ühe eestvedaja rollis.

Autonoomse hoiatussüsteemi loomine pandi kirja 2005. aasta kohalike omavalitsuste valimise tulemusel sündinud koalitsioonileppes, millele kirjutasid alla Keskerakond, Isamaa, Res Publica ja Rahvaliit.

Saare sõnutsi sai see punkt lepingusse Res Publica soovil, kuid täitmine jäi Keskerakonna linnavalitsuse liikme teha.

“PAUHi loomine oli poliitiliselt keeruline, sest ka mitu koalitsiooni kuuluvat kohalikku poliitikut olid süsteemi suhtes kahtleval seisukohal,” meenutas Saar. “Peale selle ei soovinud riiklikud struktuurid ideed avalikult toetada: koridoris patsutati küll tunnustavalt õlale ja pilgutati silma, kuid toonase valitsuse silmis polnud keskerakondliku algatuse kiitmine kuigi hea mõte.”