/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
/nginx/o/2020/01/09/12861741t1hbb4c.jpg)
Veebruari lõpus suletakse seni politsei kutsumiseks kasutusel olnud lühinumber 110. Pärnumaalt tehti mullu sel numbril umbkaudu 750 kõnet, neist 70 protsenti Pärnu linnast.
Hädaabinumber 110 kaob
Möödunud suvest teavitab automaatvastaja helistajaid nende kõne suunamisest hädaabinumbrile 112. Alanud aasta 1. märtsist kõnesid ümber ei suunata ja helistajale teatatakse, et see number on suletud ja valida tuleb uus number.
Nüüd jääb Eestis kasutusele üks hädaabinumber – 112, kust saab kutsuda appi nii politseid, päästjaid kui kiirabi.
Üks põhjusi, miks abivajajatel tuleb eelistada numbrit 112, on kahtlemata kiirus.
“Hädaabinumbril 112 tehtud kõne tuleb meie süsteemi ilma suunamise ja automaatteavituseta. Teine ja veel olulisem põhjus on see, et vaid 112-l helistanut on võimalik täpselt positsioneerida,” selgitas häirekeskuse Lääne keskuse juhataja Küllike Uzjukin.
/nginx/o/2020/01/09/12861740t1hd908.jpg)
Politseid saab numbril 112 kutsuda aastast 2015 ja enamik abivajajatest on selle muudatuse omaks võtnud. “Häirekeskus vastab aastas miljonile hädaabikõnele. Viie aastaga on politsei vana lühinumbri valijate hulk järjekindlalt langenud: 30 protsendilt kahele. Kuigi see moodustab keskusele tehtavast miljonist kõnest väikese hulga, räägime siiski 10 000 – 20 000 kõnest,” selgitas Uzjukin.
Veendumaks, et kõik hädasolijad saavad abi, jälgib häirekeskus 1. märtsist aasta jooksul, kas esialgu vale numbri valinud inimesed helistavad numbril 112. “Peame olema kindlad, et keegi ei jää abita,” ütles keskuse juht.
Ühtlasi paneb häirekeskus inimestele südamele, et üle vaadataks majutusasutuste ja avalike infokanalite teavitusmaterjal, kus hädaabinumbrina peab olema kirjas 112. “Pöörake tähelepanu, et stendid, voldikud, bülletäänid, reisi- ja matkajuhid, turismitalude ja hotellide meelespead oleksid ajakohastatud,” rõhutas Uzjukin.
/nginx/o/2020/01/09/12861742t1h4c92.jpg)