Pärnumaal elas 1. jaanuaril statistikaameti andmetel 85 918 ja rahvastikuregistri andmetel 89 701 inimest, kelle keskmine vanus oli 41,3 aastat. Kui palju meid siia, kümnendikule riigi pindalast, täpsemalt jäänud on, selgub saabuva aasta rahvaloendusega.
Aga pärnumaalaste tegususest esimesel euro-aastal annab ülevaate vallavanemate abiga koostatud ülevaade. Täiendusena lisagem karja- ja viljakasvatajate panus, OÜ Vändra (juhataja Ilmar Teevet) nimetamine Eesti parimaks põllumajandustootjaks ning OÜ Halinga (juhataja Raul Peetson) pandud nurgakivi Baltikumi suurimale ja moodsaimale farmile, kuhu mahub 2000 piimaandjat.
Are vald, 1300 elanikku
Vallavanem Lauri Luur mainib, et see aasta jääb meelde Suigu lasteaiale-algkoolile, kus ajakohastati söökla Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) hasartmängumaksu rahast laekunud toetusega (32 000 eurot).
Vallas hoogustus seltsitegevus ja uuenduskuuri läbis Suigu seltsimaja suur saal (põrand ja siseviimistlus), eestvedajad MTÜ Murru Küla Seltsi juhatuse liikmed Signe Rõngas ja Eveli Kuslap.
Esimese tugeva jälje jättis verinoor MTÜ Niidu Küla Selts, mis korraldas ülevallalise vastlatralli ja korrastas Are mõisaparki. Lammutatud on vana laulukaar ja paika pandud uue vundament. Tänusõnad selle eest niidulastele ja projektikirjutaja Kristi Kivisaarele!
Are mõisapargi kui vallarahva suvise kogunemis- ja peokoha kordategemist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Võsast jagusaamine, puude ja põõsaste pügamine ja uute istutamine, teede korrastamine ja muudki vajalikud tööd maksis umbkaudu 29 000 eurot, millest lõviosa laekuski toetusena. Vanas pargis rassis naabervalla Tori firma OÜ Matogard.
Paikuse vald, 3900 elanikku
Vallavanem Kuno Erkmann arvab, et 2011. aastat jäävad ilmestama Paikuse põhikooli ja spordikeskuse katuse soojustamine, Männiku tänava veevõrgustiku ühendamine puhastatud vee torustikuga, aleviku tiigi puhastamine ja sinna purskkaevu paigaldamine.
Rekonstrueeritud on Paide maantee Sindi-poolne ots, rajatud ohutum ülekäigurada ja ühendatud see Tamme tänava valgustatud kõnniteega.
MTÜ Silla Külaselts seisis selle eest, et uuendatud raudteesillale viiv tänav saaks korda ja sild valgustuse. Naisselts Martad said rahastuse projektile, et varustada Seljametsa külamaja spordi- ja laste koolitusvahenditega ja pakkuda niiviisi kohalikele rohkem teenuseid kui seni.
Euroopa Liidu tugifondide rahale said jah-vastuse Paikuse vabaõhulava projekteerimine ja kiviaja küla esimese etapi ehitamine.
Koonga vald, 1230 elanikku
Vallavanem Andres Hirvela teatab teistega nõu pidamise järel, et aasta mõjuvaim sündmus on Kaitseliidu algatusel Mihkli kirikaeda püstitatud ja 10. juulil avatud mälestusmärk sealtkandi kuulsaimale metsavennale Ants Kaljurannale, ajaloolisele isikule, keda tuntakse hüüdnime Hirmus Ants järgi. Tegelikkuses on mälestusmärgi tähendus laiem ja mõeldud nendele, kes metsavendadena võitlesid vaba Eesti eest.
Audru vald, 5500 elanikku
Vallavanem Siim Suursild loeb üks-kaks-kolm üles tänavused tähtsamad ettevõtmised. Esiteks: EASi jaatava otsuse saanud Audru ringraja projekti rahastamine ja ringraja ehitamise alustamine.
Teiseks: MTÜ Eesti Kalapüügi Ühistu rajatud ja Lemmetsa külas avatud Baltikumi üks suuremaid külmhooneid.
Kolmandaks: kodanikuühiskonna ehk ühistegevuse hoogustumine ja selle kaudu investeeringud Kihlepa, Jõõpre ja Aruvälja külasse ja valla sadamatesse.
Saarde vald, 4500 elanikku
Märksõnad: arengukava täiendamine, plussis lisaeelarve, projektide ettevalmistamine.
Vallavanem Kalle Song mainib, et uuendatud arengukavas on täpsemalt kirjas lähiaastate muudatused hariduse ja üldisemad eesmärgid sotsiaalvaldkonnas. Valla positiivne lisaeelarve loob ettevõtmiste omaosaluse hea aluse ja annab järgmisteks finantsaastateks kindlustunde. Ettevalmistatavad projektid puudutavad veevarustust, staadioni gümnaasiumi juurde ja välissuhteid.
Aasta kaks olulisemat objekti on Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õpilaskodu soojustamine ja Tihemetsa ujula valmiv katlamaja.
Tootsi vald, 840 elanikku
Tootsi vallavanem Kalev Kaljuste ütleb, et aasta sündmus, kuigi miinusmärgiga, oli AS Tootsi Turba omaniku, Soome kontserni Vapo OY juhtide otsus sulgeda Tootsi briketivabrik. Sellega katkes turbatootjate alevikus Pätsu ajal 1938. aastal alguse saanud ajalooline tava ja koondamisteate sai 46 inimest. Viimased briketipätsid valmisid 23. mail ja seejärel seisati tootmisliin.
Vallavalitsus ja -volikogu seisavad mõttekaaslastega selle eest, et säiliks ajalooline briketivabriku hoone koos kellatorniga ja sinna saaks rajada näiteks turbamuuseumi.
Vapo kontsern jätkab Tootsis aasta läbi ligi 30 inimesele tööd andvate turbatootmismasinate valmistamist Baltikumi ja Skandinaavia turule ning keskendub kütte- ja kasvuturbarabade rajamisele.
Lavassaare vald, 530 elanikku
Vallavanem Ene Täht jätab mööduva 365 päeva sisse omavalitsuse elu enim mõjutanud tegudena esiteks MTÜ Eesti Muuseumraudtee siseväljapaneku ruumide uuendamise ja laiendamise. Teisena aga MTÜ Lavassaare Arenguseltsi Lavassaare aleviku laste spordi- ja mänguväljaku ehitamise kohaliku lasteaia-algkooli juurde.
Sauga vald, 3970 elanikku
Valla humanitaarnõunik Ave Grenberg vastab pikalt ja põhjalikult. Lühidalt võttes on tähtsündmus ligemale 147 000 eurot maksnud Tammiste lasteaia avamine 11. jaanuaril. AS Mateki moodulhoone on pälvinud ridamisi tunnustusi, sealhulgas Eesti metsatööstuse liidu ja Puuinfo korraldatud võistlusel parima puitehitise tiitli. Rajatist rahastas põhiosas EAS kohalike avalike teenuste arendamise programmist, ehitas AS Koger & Partnerid.
ELi regionaalarengu fondi rahastatud projektiga “Sauga avatud noortekeskuse juurdeeehitus” ehitati ühekorruseline maja kahekorruseliseks, saalis on 120 istekohta, jätkub tegevusruume, majas töötab raamatukogu. Umbes 530 000 eurot maksnud hoone arhitekt oli Veronika Valk, ehitas AS Eston Ehitus.
Sauga raamatukogu juhataja Piia Salundi nimetati parimaks maaraamatukoguhoidjaks. Pärjatu toimetab põhitöö kõrvalt valla kodulehte ja ajalehte Sauga Sõnumid ning arendab e-raamatukogu teenust.
Surju vald, 1100 elanikku
Vallavanem Jaanus Männik rõõmustab selle üle, et Surju keskasulast on kujunenud suurele hõreasustatud metsa- ja põllumajandusvallale elutähtis keskus korraliku põhikooli, lasteaia, rahvamaja, raamatukogu, tervisekeskuse ja hooldekoduga.
Aasta alguses jäi teenitud vanaduspuhkusele Pärnumaa staažikaim omavalitsusjuht Evi Kukk.
Lumeuputusele järgnes kevadel Reiu jõe rekorduputus, kus keskasula üleujutamise kõrval voolas Reiu otsejoones läbi Metsaääre küla. Nüüd on sealsed teetruubid topeltsuureks ehitatud.
Vallas renoveeriti Rabaküla pumbamaja, hooldekodu köögiplokk, koolimaja peasissepääs ja kolm valla omandis korterit. Killustikuna laotati teedele Surju küla äraspidine visiitkaart – mõisa karjalauda varemed.
Vändra vald, 3000 elanikku
Vallavanem Peeter Reimann järjestab omavalitsuse aasta viis tegu, alustades Kaisma algkooli-lasteaia ning külakeskuse ja Vändra valla raskejõustikumaja renoveerimisest. Kolmandana CO2 projektid: Vihtra algkooli-lasteaia soojustamine, Juurikaru ja Pärnjõe põhikooli maaküttele viimine ja radiaatorite paigaldamine.
Vändra alevi ja Suurejõe küla vahel oli remondis umbes üheksakilomeetrine sõidutee, mille kõrval valmisid Juurikaru koolist Vändrani kergliiklustee, Suurejõele kõnnitee ja tänavavalgustus. Viimase, viiendana järjestub Pärnjõe külas inimestele ohtliku vana katlamaja ning tööõpetusmaja lammutamine.
Tahkuranna vald, 2300 elanikku
Vallavanem Karel Tölp vaatab aastale piirkonna elu mõjutanud kolme ettevõtmisega. Kõigepealt torustike ehitus Uulu ja Reiu külas. Vallavalitsus rekonstrueeris koostöös KIKiga Uulu keskasulas ja Reiu tee elamurajoonis ühisveevärgi ning rajas sinna ühiskanalisatsiooni. Samal ajal uuendas SW Energia Uulus kaugküttetorustiku, et vähendada soojuskadusid.
Järgmine on Tahku Tare, mille kujundamist piirkonna külade keskuseks veab MTÜ Tahkuranna Naisselts ja mis on saanud vallalt hoonestatud kinnistu endale 15 aastaks.
Viimasena nimetab vallavanem laevaehitust, mis mereäärsele vallale tähendab uuest verstapostist möödumist. “Kui väga tugeval järjel on siin põllumajandus, kalandus ja puidutöötlemine, siis sel sügisel lasti merre 17 meetri pikkune tipptehnoloogiaga varustatud uhke meresõidujaht, mis valmis Uulu külas asuval tööstusalal ja mille tootis OÜ Polar Shipyard,” selgitab ta.
Vändra alev, 2600 elanikku
Alevivanem Toomas Sonts peab suurimaks kordaminekuks 17,8 kilomeetri vee- ja 16,1 kilomeetri kanalisatsioonitorustiku ehitamist ning reoveepuhasti valmimist, et säästa Pärnu jõge Vändra heitvetest. Mahukat ettevõtmist toetab ELi ühtekuuluvusfondi raha. Algaval aastal on alevi kõigi kinnistute omanikel võimalus saada ühisveevärgist puhast joogivett ja heitveed nõuetekohaselt kanaliseerida.
Lõppenud on Vändra gümnaasiumi võimla rekonstrueerimine ja alanud staadioni uuendamine.
“Tänu projekteerimismeeskonna heale tööle oli alevil võimalik investeerida 2011. aastal inimeste heaolusse 6,2 miljonit eurot,” märgib alevivanem. “Kuigi aasta oli majanduslanguse tõttu üliraske, suudeti projektid ellu viia ja katta vajaminev 1,1 miljoni euro suurune omaosalus.”
Alevivolikogu kehtestas AS Hoolekandeteenuste hoolekandeküla ja OG Elektra ASi kaubanduskeskuse detailplaneeringu, mis loob alevis uute ettevõtmiste aluse.
Tõstamaa vald, 1500 elanikku
Vallavanem Toomas Rõhu arvab kohalike kopsakamate tegude hulka üheksa ettevõtmist. Tähtsuse järgi reastamata on need Tõstamaa mõisas suvel etendunud ja üleriigilist melu tekitanud Gerda Kordemetsa “Pruutide kool” ja tõstamaalase Liina Laasma Euroopa juunioride meistritiitel odaviskes ja koostöö treener Jaan Tammega.
Pärnumaa kodanikuühiskonna aasta teoks tõusnud kalapidu “RäimeWest” Lao sadamas, OÜ Sufe tehtud tööd Tõstamaa aleviku joogivee- ja küttetorustike uuendamisel KIKile esitatud projektidest saadud toetuseurodega ning Cotze söögimaja avamine.
Samuti OÜ Tõhela Farmide 230kohalise lauda, lüpsiplatsi ja lägalaguuni ning Lao sadama rekonstrueerimine, Kõpu külas Maria talu (peremees Enn Rand) puhkemajade, konverentsi- ja peokeskuse ning spordiväljakute ehitamine ja Manija saart läbiva tee remontimine ja hõljukile vajaliku kuuri ehitamine.
Häädemeeste vald, 2900 elanikku
Abivallavanem Toomas Abel nimetab aasta teona Kabli “Päikeseloojangu” festivali.
“Kuigi seda festivali on varemgi korraldatud, on tegemist suurejoonelise uue tulemisega, mis õnnestus üle ootuste hästi. Suur arv kontserte, vestlusõhtuid, noorte tegevusi, aga ka Kabli kodukandipäev – kõigile piisas publikut ja menu,” täpsustab abivallavanem otsust.
Ettevõtmise korraldamist vedas MTÜ Kabli Festival, kaasati valla ettevõtjad, toetust saadi maapiirkondade arenguks mõeldud LEADER-programmist. Vallavalitsusele oli see suurepärane näide, kuidas kodanikualgatusega partnereid kaasates suurejoonelisi mõtteid teoks teha.
Kihnu vald, 700 elanikku
Vallavanem Ingvar Saare märgib Pärnust 45kilomeetrise meretee taha jääva saare tähtsaima sündmusena Kihnu esmaabibrigaadi töölerakendamist, sest sellest tunti kümneid aastaid puudust.
“Siin pole oluline, kes selle teema tõstatas, vaid et riiklikul tasandil tekkis arusaamine: vaja on see asi lõppude lõpuks ära teha,” tõdeb vallavanem, kes kiidab terviseametit ja ütleb suur tänu Põhja-Eesti regionaalhaiglale ja doktor Andrus Remmelgasele.
Lõppeva aasta pärlid on olnud pärimust rõhutavad kultuurisündmused, nagu esimene viiulifestival, “Kihnu tansu päe” ning merepidu kui omaette tunnusüritus.
Kihnu rahvamaja (juhataja Veera Leas) tähistas 10. tegevusaastat, koolilaste ansambel sai LEADER-programmist vajaliku varustuse ja tänab Lavassaare vallavanemat Ene Tähti, massakad Pärnu Rotary klubist eesotsas Jüri Feofanoviga avasid legendaarse kapteni Kihnu Jõnnu kuju jahtklubi sadamas ja kutsusid kihnlased peole.
Halinga vald, 3230 elanikku
Vallavanem Ülle Vapper ütleb aasta teoks tulevikku suunatud ettevõtmise, see on Pärnu-Jaagupi vee- ja kanalisatsiooniprojekt.
Märtsis kiitis KIK heaks “Pärnu-Jaagupi alevi ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja laiendamise” projektitaotluse, mida rahastatakse kolme miljoni euroga valla vee-ettevõtte AS Mako omaosaluse ja valla kaasrahastamise kõrval.
“Projekti kogumaksumus ulatub ligi nelja miljoni euroni ja sellega on valda tulemas suurim investeering läbi ajaloo,” kinnitab vallavanem. “Projekt on käivitunud, tööde maht suur ja tegemist on keerulise tehnilise ettevõtmisega, mis peab olema valmis 2013. aasta lõpuks.”
Varbla vald, 970 elanikku
Vallavanem Sivar Tõnisson märgib, et suurte tegudega neil uhkustada ei ole, sest lõppev aasta oli jõuvarude taastamise aeg pärast valitsuse tehtud eelarvekärpeid ja kahte rasket talve. Esiletõstmist väärib suve tähtsaim ettevõtmine “Nädalalõpp Varblas”, mis on tuntud väljaspool valdagi.
Kolmepäevasesse üritustesarja mahtusid vabaõhukino Matsi sadamas, muu hulgas näidati sealsamas vändatud ajaloolise sisuga mängufilmi “Polli päevikud”. Suvetrall Matsi kuuris korraldati koos Manõja Poistega, kirikus andis kontserdi Uku Suviste, muuseumi õuel oli laat. Ettevõtmisele panid kohalike hea tahte kõrval õla alla Pärnu lahe partnerluskogu ja LEADER-meede.
Tori vald, 2550 elanikku
Abivallavanem Eha Säde sätib esikohale esma- ja erakordse sündmuste sarja “Tori ööd ja päevad”, mis algas lavastusega maailma loomisest suure pauguga. Seda sellepärast, et ühe legendi järgi algabki Torist telg, mille ümber maailm pöörleb. Kolme öö- ja päevasesse üritusse mahtus retki aleviku ja selle ümbruse ajaloolis-kultuurilistesse paikadesse, muuseumis meisterdati õllekappasid, triatlonialad olid ujumine, jooksmine, kanuuga sõitmine. Avatud oli ÖÖ raamatukogu, esinesid kohalikud näitetrupid, toimusid kodukandipäev ja laat.
Esikolmikusse mahuvad torilaste ettevõtmistena Tori lasteaia viienda rühma avamine ja ettevõtja Argo Mättase tegevus valla pärandkultuuride objektide kaardistamisel.
Sindi linn, 4300 elanikku
Linnapea Marko Šorin ei kahtle, nimetades aasta suursündmusena vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamise.
“Kuigi aasta alguses ei käivitunud tööd nii nagu planeeritud, saadi korralduslikest probleemidest üle ning detsembri keskpaigaks oli torusid paigaldatud üle 60 protsendi kogumahust,” nendib ta. “Praegu valmistab muret pidev vihm, mis halvendab tänavate olukorda ja raskendab kaevetöid. Kuid pole halba ilma heata ja projekti lõppemise järel on nimetatud teenused kättesaadavad kogu linna rahvale.”
Sindi gümnaasiumi juurde rajati puitpõrandaga korvpalliväljak, mis on üks kümnest Pärnumaa omavalitsuste liidu korraldatud hanke tulemusel ehitatust.
Kodanikeühenduste algatusel toimus mitu rahvaüritust, nagu Sindi–Pärnu suusamatk, spordipäevad, jalgrattavõistlused, noortele mõeldud ”Sindi Skate”.
Aasta 2011 tegijad ja tunnustatud
* Pärnumaa maaelu edendaja: Frontier Hockey OÜ.
* Pärnumaa tõusev täht: Vecta Design OÜ.
* ”Pärnumaa Karu” Pärnumaa parim ettevõte: Fein Elast Estonia OÜ.
* Vastutustundlik ettevõtja: MS Balti Trafo OÜ, juhataja Jaanus Luberg.
* Aasta küla: Häädemeeste valla Kabli küla.
* Pärnumaa Kodukandi aasta sädeinimene: Krista Habakukk.
* Pärnumaa Kodukandi tegus maanoor: Liina Tammes, Surju valla Lähkma küla.
* Parim kodanikuühendus: Noorteühing Eesti 4H Pärnumaa piirkond.
* Parim vabatahtlik: Pille Lend ja Eevi Pärnpuu.
* Parim kodanikualgatust toetav omavalitsus: Halinga vald, vallavanem Ülle Vapper.
* Parim kodanikualgatust toetav äriühing: Marmor OÜ.
* Kodanikuühiskonna aasta tegu: rannakalandust taasväärtustav “RäimeWest”.
* Eesti parim perearstikeskus: Tõstamaa Tervisekeskus OÜ ja doktor Madis Veskimägi.
* Jakobsoni-konkursi Pärnumaa populaarseim põllumees: Arnold Prints (pildil), Are valla Murru talu peremees.
* Jakobsoni-konkursi Pärnumaa populaarseim kultuuritöötaja: Elfriede Nikolai, rahvatantsuõpetaja.
* Eesti aasta õpetaja ja Pärnumaa aasta haridusjuht: Toomas Mitt, Tõstamaa keskkooli direktor.
Andmed: Pärnu Postimees