Seljametsa rahvamaja hoiab Paikusel elu

Direktor Annika Põltsami sõnutsi on muuseumi rahvamajaks kohandamine pikk protsess.

FOTO: Urmas Luik

Kõige tähtsam on sisu. Tagasihoidliku välimusega inimeses võib peituda kirev karakter, päevinäinud eramus pesitseda elujõuline pererahvas ja ribadeks loetud raamatus end avada jalustrabav lugu. Just sisu teeb kehast persooni, majast kodu ja jutust sõnumi.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Rahvamaja oleks inimeste ja kultuurita üksnes hoone. Kui aga avada uks ja lubada sisse kamp ettevõtlikke tegelasi, saab tühi hoone tähenduse. Ja majast sünnib rahvamaja.

Seljametsa küla kunagise Pustuski meierei uksel seisab silt kirjaga “Muuseum”. On üsnagi selge, et teisel pool ust ootavad uudistajaid tuhanded museaalid ja ajalugu. Ent üllataval kombel mahuvad ühele korrusele taidlejad, näitlejad, väärikas eas lauljad, käsitöölised ja kümned vabatahtlikud. Kultuurist ei tule puudust.

Pärnumaa saab uhkustada ilusa kontserdimaja ja ajaloolise teatrihoone, nüüdiskunsti näituste ja žanririkaste muusikasündmustega. Võõrustada väliskülalisi ja maailmaklassi loomeinimesi. Samal ajal tegutsevad meie koduõuel inimesed, kes võtnud südameasjaks kanda edasi eelkäijate tarkust ja kombeid. Nii ka Seljametsa rahvamajas, kus tragi direktori Annika Põltsami eestvedamisel hoitakse Paikuse osavallal hing sees.

“Oluline on, et vanad kombed ja pärimus praegugi korda läheks ja edasi kanduks. Vanad eestlased ei teinud midagi ilmaasjata,” selgitas Põltsam rahvamaja kui Eesti pärimuse kandja rolli.

Põltsami sõnutsi on aastaid levinud arusaam, et Paikuse inimene ei tule kodunt välja. Kui, siis läheb ta kultuuri otsima linna. “Ringkond, kes seda maja armastab, on aga niivõrd lai. Kõik tahavad panustada ja kaasa aidata. Ja inimeste ideid tuleb kuulata,” lükkas direktor selle ümber.

Tagasi üles
Back