Lugeja kiri: RMK ei majanda linde, loomi, putukaid ega taimi

Metsaraie Kurgjal nörritab avalikkust. Foto: Urmas Luik

Vastus 15.01.20 artiklile „Metsoja vastas Kurgjal raievastaste küsimusele“

Kurgjal räägitakse riigi metsamajandamise keskuse (RMK) metsamajandamisest ja sellest, kui jätkusuutlik too majandamine on.

Lubage kahelda, me ei räägi siin ju metsa, vaid puidu kui tooraine majandamisest. Mets on midagi muud. Mets on linnud, loomad, putukad ja taimed. RMK vaatab sellest kõigest üle, nagu seda polekski.

Neid metsa osi on väga raske majandada ja rahaks ümber arvutada. Mina leian, et RMK peab otsad koomale tõmbama just seetõttu, et säilitada mets selle sõna tegelikus tähenduses.

RMK-l ei ole õigust määrata lindude ega loomade elu, samuti lõhkuda metsa kooslust. Harvesteride metsa lubamine siis, kui pinnas on pehme, on äärmiselt vale.

Miks ei räägita sellest, mida masinad loodusele teevad, vaid kõneldakse ainult raiemahu vähendamisest? See pole minu meelest peateema. Kui kuulata inimesi, kes on metsaga tihedalt seotud (Fred Jüssi jt), siis nendegi jutust selgub, et põhiprobleem seisneb metsakoosluse hävitamises. Rasked masinad valel ajal metsas lõhuvad taimede juurestiku ja sinna poolteise meetri sügavustesse rööbastesse ei kasva väga-väga pikal ajal korralikku metsataimestikku. Loomad ei pääse rööbastest läbi, tihti on need vett täis. Kujutage nüüd ette väikest looma (rebane, jänes, kährik) kes ei pääse enam ühest kohast teise.

Metsa raiutakse lindude pesitsusajalgi, see on selge mõrv. Üks elusolendeist võtab omale õiguse võtta elu teiselt ilma mõjuva põhjuseta (ellujäämise eesmärgil). Siinkohal leian, et valitsus peaks tegema konkreetse otsuse. Pesitsusajal ei tohi metsa raiuda (majandada).

Samuti põhjustatakse metsa lageraiega augud, mis lõikavad läbi loomade ürgsed rajad. Lendoravad kaovad Eesti metsadest, karud on territoriaalsed ja kui nende laanes tehakse lageraie, tulevad nad ellujäämiseks asulate lähedale. Mets ei paku enam kaitset loodusele.

Selle peale ütleb RMK, et meil on ju kaitsealused metsad. Kullakesed, loodust ei saa pressida kokku 18,8 protsendile maismaast (see kõik pole muidugi mets).

Mina mõtlen nii: RMK on riigi metsamajandamise keskus. Riik koosneb põhiliselt kolmest elemendist (sks k Drei-Elemente-Lehre): territoorium, rahvas, valitsus (rahva valitud). Seega, RMK kuulub kaudselt rahvale.

Toon näite. Kui minu maja taga on riigimets ja riik soovib seda majandada, peaks ta kindlasti küsima minu kui selle metsa kaudse omaniku käest, kuidas ja mida teha. Peaks minuga arutama, kui palju puitu välja võtta ja kuidas seda teha, et loodus säiliks parimal viisil. Peaks küsima minu kui kohaliku käest, mis loomad seal elavad ja kas ma tean, kust lähevad nende põlisrajad. Ma leian, et peab austama kohalikke inimesi ja pidama dialoogi inimestega, kes päriselt seda metsa kasutavad ja tunnevad.

Mis on riigi majandamise funktsioonid? – Allokatsioon, jaotus ja stabiliseerimine.

Mis need meile tähendavad? Lühidalt seda, et ressursse kasutatakse efektiivselt. Nii, et see vastaks enamiku kodanike arusaamisele õiglasest jaotusest. Kuid loomulikult on riigi eesmärk saavutada majanduse optimaalne areng.