iDeal kampaania

Varbla lapsed aitavad sündida ainulaadsel õpikul

Varbla koolis alustas tegevust teise klassi õpilastest ja neljandikest-viiendikest moodustatud katserühm, kelle töö tulemusena sünnib esimene eestikeelne puhkpilliorkestri õpik.

FOTO: Anneli Lobjakas

Lääneranna vallas Varbla koolis alustas teise klassi õpilastest ja neljandikest-viiendikest moodustatud kaheksaliikmeline katserühm, kelle töö tulemusena sünnib Lihula muusika- ja kunstikooli õpetaja ning puhkpilliorkestri dirigendi Mati Põdra eestvõttel esimene eestikeelne puhkpilliorkestri õpik.

Põdra rääkis Lääneranna Teatajale, et õpiku koostamisel ei kaasata muusikaharidust pakkuva valla huvikooli õpilasi, sest eesmärk on materjal kokku seada kogu maailmas edukalt toimiva ClassBandi metoodika järgi. See tähendab, et kaasa löövad tavalise kooli ja klassi tavalisel koolipäeval tunnis osalevad lapsed.

“See ei ole kooli huviring, kus asjast mittehuvitatud mängivad samal ajal kabet, ega muusikakool, mis Eesti oludes tegeleb vastuvõtukatsete abil selekteeritud lastega,” seletas Põdra. “Selles mõttes saan ma just nimelt Varbla koolis tegutsedes kõige adekvaatsema tagasiside, kuidas õpik toimida võiks.”

Põdra mäletab jutte, et sellist õpikut oleks vaja läinud vähemalt viimased kuus aastat. “Jutust kaugemale ei ole jõutud vastava arusaamisega inimeste puudumise tõttu. Siiamaani piisab neid tegelasi, kelle arrogantset arvamust mööda muusikakoolides õpetatakse “erialasid” ja orkestrite tegevus on mingi kuuendajärguline entusiastlike hullude eralõbu. Selline ei saagi mitte kunagi “täiesti tavalise” lapse õpetamisega hakkama, talle õpiku kirjutamisest rääkimata. Mina tunnen mõlemat poolust küllalt hästi. Ja et mul on praegu eri põhjustel vähem koormust, on aega tekstiloomega tegelda. Loomulikult, asja küpsedes kaasan kolleege,” seletas muusikapedagoog.

Orkestrijuhi jutu järgi on tema loodav õpik mõeldud neile, kes saavad aru, et hetkeolukord Eesti puhkpillimaastikul nõuab kiiret abinõude rakendamist.

“Aeg seega hakata aru saama, et on vaja kolida tagasi üldhariduskoolidesse. Nii nagu juba tehtud paljudes tuntud puhkpillimaades,” tõdes pedagoog.

Koostaja pole veel mõelnud, milliste laulude seaded ta õpikusse koondab.

“Võtan peagi põhjalikumalt ette üldhariduskoolide muusikaõpikud, seal on ju toredaid laule. Kuid “Rongisõit” ja “Kati karu” on täiesti aegadeülesed laulud,” seletas Põdra. “Samal ajal ei eita ma üldse, et last võiks ka mõni mõminaräppar kõnetada. Kuid orkestriõpiku seadetes tuleb arvestada, et alustatakse üheskoos nullist ja liigutakse koos edasi. Nii et tuleb leida ka omamaiseid viienoodilugusid, välismaiseid on terve internet täis.”

Põdra lubas, et õpiku materjal saab kokku suveks ja vähemalt digitaalse kujuni peaks see võtma enne järgmise kooliaasta algust.

“Sügisest käivitub täies mahus orkestriõpe Metskülas. Eelistaksin seal juba kasutada eestikeelset materjali,” ütles ta. “Küllap selgub arutelude käigus seegi, kas üldse ja kui palju on mõtet raamatuid trükkida. Hollandlastel on näiteks nii, et muidu on paberraamatud, aga oboe ja fagoti õpperaamatud on allalaetavad, sest neid pille õpitakse eri põhjustel palju vähem. Kindlasti on trükkimise teema Eesti oludes eraldi projekt.”

Tagasi üles