Külaselts alustas sauna ehitusest, sest leiliruum liidab

Copy
Andri Annerviek (vasakul) algatas Irta külas tunamullu uue traditsiooni: vanadest riietest ja õlgedest meisterdatud Tahma-Toomase perest perre salaja sokutamine.
Andri Annerviek (vasakul) algatas Irta külas tunamullu uue traditsiooni: vanadest riietest ja õlgedest meisterdatud Tahma-Toomase perest perre salaja sokutamine. Foto: Urmas Luik

Kui Irta külaseltsi liikmed 2016. aasta lõpus küla vana kaupluse uksest sisse astusid, võtsid neid vastu mädanenud põrand ja maast laeni kaltse tulvil tuba. 20 aastat tagasi toimetas hoones pood ja enne seda söökla. Elumärke tulijad siit ei leidnud. Noorem põlvkond teab paiga ajalugu vaid tänu eelkäijate juttudele, sest pilte tollasest seltsi- ja kaubandustegevusest peaaegu pole.

Praegu ripub hoone fassaadil endiselt silt “Irta”. Mõttes võib selle järele lisada sõna “külamaja”, sest viimase kolme aastaga on kunagine kauplus võtnud uue ilme. Siseneja pilku püüavad erkrohelised seinad ja plaaditud põrandad, mis päevavalgel eriliselt helgivad. Esikulaual ootab sissekannet külalisteraamat. Võõrustajad – külaseltsi juht Andri Annerviek ja liige Rommy Treumann – naljatavad, et enne ei astu keegi üle ukseläve tagasi õue, kui pole paksu kollaste kaantega kladesse kribanud paar rida.

Arvamuse avaldamine on iga külaseltsi alus. Mõtete jagamisest kõik pihta hakkaski. “Piirkonna arengus on kõige olulisem, et inimesed saaksid kokku tulla ja öelda, mida nad mõtlevad,” usub Annerviek. Treumannil keerles külaseltsi loomise plaan peas juba 15 aasta eest. “Tollane vallavalitsus oli nõus ideed toetama,” mäletab ta. Kuid töö viis mehe Norra ja Eestisse naastes Järvakanti. Ja sinna see unistus jäi. “Siis tuli Andri aastaid hiljem sama mõttega uuesti välja. Tarvis oli leida inimesed, kes sellega kaasa tuleksid,” jätkab Treumann.

2016. aasta juunis sai loodud mittetulundusühing Jänistvere Külad. Kui Annerviek 11 kuud hiljem kaitseväest vabanes, oli selts üle poole aasta vana. See oli üks eeldusi, taotlemaks PRIA (põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet) Leader-programmist toetust. “Meil oli kindel eesmärk: kui külaselts luua, on tarvis hoonet,” tõdeb Annerviek. “Kirjutasime projekti ja saime hea uudise: toetust anti ligemale 30 000 eurot.”

Tagasi üles