Sisukord
Arvamus
Paberleht

Johanna Roos: Ilusa emakeele varuvõti

1 min lugemist
Ilusa emakeele hoidmine peab algama juba lasteaiast. FOTO: Margus Ansu

Õigekeelsuse puudumine ja piiritud võõrkeelemõjud ähvardavad eesti keelele saatuslikuks saada. Keeleteadurite ja -huviliste seas käib pidev arutlus selle üle, kuidas nutiajastu muudab eesti keelt ja selle kasutamist. Kindlasti ei saa mobiiliajastut eesti keele negatiivsete mõjuta­jate edetabelis madalale kohale paigu­tada. Siiski arvan, et süüdi pole nuti­vahend, vaid inimese lihtsameelne usaldus allikate suhtes, mis seal ripuvad.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Leian, et põhjus, miks inimeste emakeel tänapäeval lonkama kipub, peitub selles, et internetiavarused on tulvil vigast ja kantseliitlikku teksti. Kulutulena levivad väljendid, nagu “projekti raames sobivaks osu­tunud”, “käesolevaga teatame, et antud ...”, “olukord initsieeris”, “haridus kindlustas töökoha”. Ametnike keel muudab laused ­pikaks ja lohisevaks, peale stiilivigade esineb neis palju grammatikavigu. Laused koosnevad tarbetutest kõrvallausetest, mida ei eraldata komadega. Kui aga eri veebiallikad selliseid tekste sisaldavad ja propageerivad, ongi tulemus see, et mõni vähem kriitiline lugeja ­korjab need “toredad” väljendid üles ja hakkab enda tekstides kasutama.

Kantseliidi tõrjumine on ilusa emakeele varuvõti ja annab puhtale eesti keelele suuremad säilimise väljavaated.

Johanna Roos, kultuurikorraldaja

18.01.2020 22.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto