Al Paldrok: Tahame või ei, maailm muutub meie ümber

Non Grata performance “Eternal ­Paradise” ehk “Igavene paradiis” läinud aasta lõpul Texases Houstonis. Paremal on akt­sioonis Al Paldrok. Foto: Michael O’Dwyer

Esimese per­for­mance’i, mida keegi ei ole do­kumenteerinud, tegi tõenäoliselt šamaan. Performance ongi omamoodi rituaal. Nii tõmbab pärnakate Al Paldroki ja Taje Trossi eestveetav rahvusvaheline tegevuskunstirühmitus Non Grata ja rändfestival Diverse Universe (mitmekesine universum) erinevaid inimgruppe tänapäevalgi ­ligi nagu kärbsepaber putukaid.

“Me sarnaneme väga paljus oma etendustes šamaanide ja nõidadega, kõigiga, kes tegelevad metafüüsilise ruumiga,” tõdeb Paldrok. Kui sa tegeled vaimse maailmaga, siis seal ongi oma reeglipärasus, mis kordub. Mida arvad olevat ise leiutanud, on arvatavasti teised mujal maailmas kunagi teinud.

“On inimesi, kes leiavad, et meie performance’id on satanistlikud. Oleneb, kuidas maailma tõlgendada,” nendib Paldrok.

Mehhikos trükitakse surnutepühaks särkidele pealuid, rahvas ostab neid kehakatteid tuhan­dete kaupa ja teeb omale samasuguseid näomaalinguid. Teispoolsus ei ole mehhiklastele midagi negatiivset, vaid seotud rõõmu ja uuesti sündimisega. Sama on Ameerikas halloween’iga. Samas kohati väga ebausklikus Eestis võib juba pealuuga postkaart saajat ehmatada, mõjudes surma ­ettekuulutusena.