Üks linnavile maksab 30 000 krooni

Alarmsüsteemi pasunad Estonia katusel. Foto: Urmas Luik

Alles hiljuti Pärnus seitse sekundit üüranud viiest elektroonilisest pasunast hoiatusvile PAUH on kallis lõbu, ometi kostab see vaevu kontorite-korterite suletud akende taha.

Jutt on PAUHi alarmsüsteemist, mis kaitseb linlasi nüüd juba kümnendat kuud “looduskatastroofide, radiatsiooniohu, suurõnnetuste ja plahvatuste eest”, nagu on kirjas häiresüsteemi iseloomustuses.

Kallis asi

Pärnu linnavalitsusest edastatud andmete järgi läks alarmsüsteemi ostmine ja paigaldamine läinud kevadel maksma 2 669 387 krooni ja 54 senti. Läinuks rohkem, aga ehitaja ei andnud süsteemi õigeaegselt üle ja tal tuli linnale maksta leppetrahvi 77 534 krooni, mis tegi tehingu veidi odavamaks.

Süsteem kujutab endast Pärnu viie kõrgema hoone katusele paigaldatud pasunaid. Katastroofi korral paneb need üürgama keegi Lääne-Eesti päästekeskuse kriisireguleerimisbüroo ametnikest, kuid alles pärast operatiivkorrapidaja vastavat käsku. Alarmi arvuti asub päästekeskuse ruumides.

Ainus kulutus, mida päästekeskus alarmsüsteemile teeb, on arvuti tööshoidmiseks kuluv elekter, kuid päästekeskuse pressiesindaja Viktor Saaremetsa sõnade järgi pole nad selle eest linnavalitsusele arvet esitanud.

Seevastu kulutab linnavalitsus enamasti õnneks vaikiva alarmsüsteemi hooldamisele ja kord kvartalis testimisele 18 030 krooni aastas, erilahenduskohtvõrkude ühendamise ja kohtvõrkude ühendteenuse tasu tuleb maksta 7976.80 krooni kuus, mis teeb aastas kokku 95 721.61 krooni.

Maksta tuleb linnavalitsusel veel iga-aastast riigilõivu 4800 krooni ning 5000 krooni alarmsüsteemile kuluva elektri eest.

Sente lugemata teeb see kokku 123 551 krooni.

Kui katastroofi, radiatsiooni, suurõnnetust või plahvatust aasta jooksul ei esine, mis annaks põhjuse pasunad kestvalt hüüdma panna, käivitatakse alarm testimise mõttes vaid neljal korral aastas korraga seitsmeks sekundiks. Kokku üürgavad pasunad aastas seega 28 sekundit, mis teeb alarmi soetamiskulusid arvestamata töötavate pasunate ühe sekundi hinnaks 4412 krooni ja 53 senti.

Vajalik asi

Alarmsüsteem ei sisalda siiski ainult pasunavilesid, vaid vajadusel saab peale signaali edastada häälteateid, sealjuures reaalajas.

PAUHi süsteeme Eesti teistes linnades ei ole. Pärnus tekkis selle vajadus alarmsüsteemi loomise eest seisnud abilinnapea Simmo Saare sõnade kohaselt pärast 2005. aasta jaanuariüleujutuse kurbi kogemusi, kus materiaalselt sai kannatada ligikaudu 6000 linlast.

Lääne-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Viktor Saaremets selgitas, et kuigi sireenide mõte on tähelepanu äratada ja eraldi ei anna see midagi, on varase hoiatamise süsteem siiski oluline, näidates, et omavalitsus hoolib oma inimestest.

“Ka juhul, kui PAUHi kunagi alarmiks käivitama ei pea, on tema olemasolu õigustatud,” ütles Saaremets. “Näiteks kui linna päästekomandol ei ole mõnda aega väljasõite, ei kahtle keegi päästeteenistuse vajalikkuses.”