Sisukord
Uudised
Postimees

Lumeta talv soosib valge kasukaga loomade vaatlust

2 min lugemist
Nirk talvekasukas. FOTO: Berit Petolai

Keskkonnaagentuur kutsub üles loodust vaatlema, et täiendada imetajaliikide levikukaarte. Erakordselt soe ja lumevaene talv soosib teistmoodi vaatlusi. Tähelepanu all on liigid, kes lume puudumisel hästi silma paistavad.

Talv on üldiselt hea aeg imetajate seireks: piisav lumikate lubab üles tähendada kõik loomad, kes on jälgi jätnud koduaeda või metsarajale, samuti teevad jahimehed igal talvel jäljeloendust. Praegu peab aga kõik need ettevõtmised määramata ajaks edasi lükkama.

Samal ajal pakub lumevaene talv teistsuguseid viise liikide esinemist tuvastada. Kes oleks arvanud, et jaanuaris saab mutimullahunnikuid kirja panna? Üllatuslikult on praegu hea aeg seda liiki kaardistada, sest niikaua kuni maapind pole sügavalt läbi külmunud, toimetavad mutid agaralt edasi. Samuti lubab hallides, rohelistes ja pruunides toonides maastik hõlpsasti vaadelda liike, kes lumeootuses on omale valge talvekarva selga kasvatanud: nirki, kärpi ja valgejänest.

Loomadele on valge kasukas sellise talveilmaga ebasoodus, sest nii torkavad nad paremini silma kiskjatele, samal ajal on paremini nähtavad loodushuvilistele.

“Valges talvekarvas loomad paistavad praegu hästi maastikult kätte. Kui suvekarvas hall- ja valgejänesel ei ole alati kerge vahet teha ja nii võib jääda vaatlus sisestamata, siis selliste ilmadega on see lihtne: halljänes talvel valget kasukat ei kanna,” selgitas keskkonnaagentuuri projekti koordinaator Triin Edovald. “Ka nirk ja kärp on muul aastaajal väga sarnased ja eristada saab neid põhiliselt suuruse järgi. Talvel on aga vaja ainult looma sabaotsa vaadata, sest kärbil on see isegi talvekasukaga must.”

Kõik vaatlusandmed jõuavad uude levikuatlasesse, mis kujutab Eesti imetajaliikide levikut 10x10kilomeetrise ruudustikuna.

“Võrreldes andmeid esimese atlase perioodiga, näeme, millised levilad on ajas muutunud, millised liigid on uued tulijad ja millised tõenäoliselt kadunud. Samuti aitavad vaatlejad koostada uut Euroopa imetajate atlast, mis ilmub aastaks 2024,” rääkis Edovald.

Huvilised saavad vaatlused registreerida veebis loodusvaatluste andmebaasis või eElurikkuse lehel.

Nii nirgi, kärbi, valgejänese kui mitme muu liigi levikukaardid imetajate atlases vajavad täiendamist. Näiteks eElurikkuse kaardil on Pärnumaal seni registreeritud 70 nirgi, 48 kärbi ja 91 valgejänese vaatlust.

Valgejänest kohtab võrreldes halljänesega märksa harvemini. FOTO: Andres Ennok
Seotud lood
25.02.2020 26.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto