Looduskaitsja Mati Kose: Raie peatamine kanakulli pesitsuspaigas Tammistes oli minutite küsimus (5)

Copy
Pärnu linna lähedal metsast leiti kanakulli pesapuu ja raie peatati.
Pärnu linna lähedal metsast leiti kanakulli pesapuu ja raie peatati. Foto: Mati Kose

Täna hommikul läks bioloog ja looduskaitsja Mati Kose peatama Tammiste kandis lageraiet tegevaid Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) töötajaid. Põhjuseks kanakull, kelle pesa eile päeval raietööde kohast leiti. 

Kose kinnitas, et raie peatamine oli minutite küsimus. “RMK tööjuht oli just kohale jõudnud ja valmis harvesterile töökäsku andma,” kirjeldas mees. Tema jutu järgi oli pesa juurest sadakonna meetri kauguselt korduvalt kuulda häiritud kanakulli hüüdeid. 

Kanakull vajab pesakohana vana metsa, seepärast ohustab selle linnu arvukust enim metsaraie.
Kanakull vajab pesakohana vana metsa, seepärast ohustab selle linnu arvukust enim metsaraie. Foto: Karl Adami

“Selgitasime olukorda RMK töötajatele ja kanakulli kuulmine veenis neidki, et pesarahu on vajalik,” rääkis Kose. “Seetõttu jõudsime kokkuleppele, et harvester viiakse teise metsaossa tööle ja maha võetud palkide kokkuveoga tegevus peatatakse asjaolude selgumiseni ja vastava õigusliku korralduseni.”

RMK avaldas täna pärastlõunal sotsiaalmeedias, et nad peatasid uue pesa leidmise tõttu raie ning homme minnakse koos keskkonnaametiga pesapuu ümbrust üle vaatama. 

Kose sõnade järgi leiti uus kanakullli pesa juba pühapäeval ja info anti edasi keskkonnaametile. Keskkonnaregistrisse jõudis see aga eile. “Keskkonnaametile esitatud raieteatised olid väidetavalt kinnitatud aga 14. ja 15. jaanuaril ja raie oli kooskõlastatud tingimusteta. Ehk siis info kanakullist polnud jõudnud edasi,” märkis mees.

Kanakulli pesa raiekoha lähedal
Kanakulli pesa raiekoha lähedal Foto: Mati Kose

Samas juhtis ornitoloogiaühing juba eelmisel nädalal saadetud pressiteates tähelepanu sellele, et RMK on lageraiesse määranud Tammistes asuva kanakulli elupaiga.

Mis oleks juhtunud, kui Kose poleks raiepaika jõudnud? “Kahe eraldise maha võtmisel kokku ligikaudu viiel hektaril jäänuks alles kitsas metsariba kanakulli pesaga, mille ilmselt oleks esimene suurem torm lagedal metsamaastikul maha murdnud,” arvas Kose. 

Ekspert lisas, et piirkonnas on kaks pesa, millest üks on tühi. "Vanemat pesa mõjutas ilmselt juba varem piirkonnas tehtud raie ja see ei olnud mullu enam kasutuses,” rääkis ta.

Kanakulli pesapaik Pärnu linna lähedal Tammistes.
Kanakulli pesapaik Pärnu linna lähedal Tammistes. Foto: Mati Kose

Maha raiutud lank asub Kose teatel kahe pesa vahel ja häiris pesitsust alustavat kanakulli, sõltumata sellest, millise pesa ta oleks pesitsemiseks valinud.

Kose kinnitusel leppisid Eesti ornitoloogiaühing ja keskkonnaamet kokku, et raie peatatakse seal pesitsusaja lõpuni juulis.

Kanakull on Eesti põline röövlind, kes eelistab pesitseda vanades kuusikutes. Tihtipeale kasutab kanakulli paar üht ja sama, üha kogukamaks muutuvat pesa aastaid ühtejärge. Kanakull on teise kaitsekategooria liik, mis looduskaitseseaduse järgi tähendab, et tema arvukus väheneb elupaikade hävimise või muude keskkonnategurite mõjul. Seaduse alusel tuleb kaitsta vähemalt poolt tema teadaolevatest elupaikadest. Praegu on kaitstud vaid 45 protsenti kanakulli elupaikadest. 

Kanakulli kaitseks on keskkonnaamet koostanud tegevuskava. Selles on esile toodud, et liigi arvukus on viimase veerandsajandiga vähenenud umbes poole võrra.

Praegu valmistab keskkonnaamet ette kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmist, et moodustada veel vähemalt 42 kaitstavat ala. Siis oleks kaitstud 57 protsenti kanakulli elupaikadest. Selline ettepanek plaanitakse keskkonnaministeeriumile esitada veel sel kuul.

Kosel aga ei ole sellesse ettepanekusse eriti usku. Ta tõi näitena Kurgja maastikukaitseala moodustamise ettepaneku, mis kümneaastase seismise järel kahanes neli korda väiksemaks maatükiks, mis Kose sõnul kaitset ei paku.

Tagasi üles