Tantsu peab kogema. Tants vajab aega, leidmaks üles kõik, mis seal peidus. Selle loomine eeldab julgust otsida, eksida ja katsetada, jõudmaks tulemuseni, mis puudutab, haarab ja paneb mõtlema.
Tantsufestivalil puhuvad uued tuuled
“Oleme seisukohal, et tantsu ei saa hinnata. Seda ei tehta ühes vormis ega sama sooritusega, sest erinevad kontekst, osalejad, taust ja kvaliteedini jõudmise protsess,” selgitas Koolitantsu peakorraldaja Raido Bergstein, miks tänavune konkurss kannab nime “Tants on kunst!”.
26. laste ja koolinoorte võistlus on märgiline: teoks saavad paar aastat küpsenud ideed. Ellu viiakse muudatused, mis teevad ürituse huvitavamaks nii tantsijale kui vaatajale.
Esimest korda oodatakse konkursile 15–25minutilisi noorte tantsulavastusi. “Aastal 2015 alustasime Koolitantsu Kompaniiga, mis koondab noori kõikjalt Eestist. Selgus, et neid huvitavad pikemad kavad. Paljud koolid, stuudiod ja õpilasgrupid on küsinud, kas Koolitants saaks seda pakkuda,” rääkis Bergstein. “Tantsulavastus on logistiliselt keeruline. Ehitada tuleb tantsusaal, luua valguslahendus – see on kallis ja keeruline ettevõtmine. Võtsime paar aastat hoogu. Nüüd teeme ära!” rõõmustas Bergstein.
Samuti ei lahterdata tantse enam žanri järgi. Stiili määrab festivali žürii. Miks? “Nii on kontserte mõnusam jälgida. Varem pidi vaatama kümme džässtantsu järjest. Tänavune programm toetub pigem tantsude sisule,” selgitas peakorraldaja. “Esimene nädalavahetus on selle süsteemiga tehtud. Nägin kõiki kontserte: ei osanudki puudust tunda.”
Tantsufilm “Jäljed”
2015. aastal loodud Koolitantsu Kompanii (KoKo) sai tänavuse festivali eel valmis esimese filmi “Jäljed”. Ingeri, NOËPi, Erki Pärnoja, Tallinna kammerorkestri ja teiste muusikale loodud tantsufilmis osaleb KoKo 11. lend, sealhulgas neli Laine Mägi tantsukooli õpilast.
25minutiline teos võeti üles Tallinnas ja Rakveres.
“Jäljed” on tantsufilm, mis jutustab vastanditest: olemisest ja minemisest, otsimisest ja leidmisest, kaotamisest ja avastamisest, kurbusest ja rõõmust, hirmust ja julgusest, üksindusest ja sõprusest, püsimisest ja liikumisest.
Filmi üks koreograafe, pärnakas Ingrid Jasmin märkis, et koos kolleeg Liisa Lainega loodi kava, mis kõnetab nii tantsijaid, tegijaid kui vaatajaid. “Tantsufilmi tehes peab mõtlema sellele, kuidas tants ekraanil töötab ehk tegelema rohkem tantsijate emotsioonidega,” rääkis Jasmin. “Filmiks saime luua vaid juppe, mitte terviklikku koreograafiat.” Nii näeb ekraanil tükke eri tantsuliikidest.
Teos esilinastus 12. jaanuaril Tallinnas kinos Sõprus.
Püsivad aastaid kehtinud reeglid. Kava peab olema ühtmoodi mõistetav nii tantsijale kui juhendajale. Lubatud ei ole suured rekvisiidid. Endiselt on keelatud elava tule, määrivate materjalide ja videoprojektsiooni kasutamine. Tantsude pealkirjad on eestikeelsed ja taustamuusikana eelistatakse kodumaiste autorite loomingut. Tähtis on kunstiline ja pedagoogiline tervik, vanusele ja esineja tasemele vastav sisu.
Korraldaja sõnutsi paistavad meie kandi osalejad silma just viimasena mainituga. Mullu kiitis žürii Pärnumaa tantsude lastesõbralikkust ja õpetaja-õpilase vahelist usaldust. Peale selle märgati suvepealinna noorte julgust tulla lavale omaloominguga. Nii noppisid meie tantsijad arvukaid eriauhindu.
Kolmes etapis toimuv “Koolitants 2020” algab siin kandis homme. Kahel kontserdil astuvad kontserdimaja lavale Pärnu- ja Läänemaa noored. Õhtul antakse üle eriauhinnad. Piirkondlikule tantsupäevale edasisaajad selguvad 20. veebruariks. Lõppkontserdile pääsejad kuulutatakse välja 19. märtsiks.