Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/01/24/12891546t1h300d.jpg)
Minu lapsepõlv möödus mängudega, millel polnud ekraanidega mingit pistmist: enamiku aega veetsin õues sõpradega mängides ja seiklusi otsides. Tean hästi ohte, mis seal varitsevad ja oskan nendest oma lastega rääkida, kuid tänapäeval käib nende elu suuresti virtuaalmaailmas, mis on mulle võõras ja seetõttu hirmuäratav.
Ometi olen endiselt kindel, et mäng ja seiklused on lapse arengule hädavajalikud, ja veel hiljuti sain kinnitust, et see kehtib internetimängude kohta. Paraku tean omast käest, et selle tõdemuseni jõudmiseks tuleb minusugustel sageli vaeva näha.