Skip to footer
Saada vihje

Kita talu vanaperenaine sööb ainult enda küpsetatud leiba

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Katan ahjust võetud leiva riide, kile ja tekiga, siis on see nädal aega pehme,” näitab Veelikse küla Kita talu vanaperenaine Aili Jürgenson oma toodet.

Kita talu vanaperenaine Aili Jürgenson paneb reedel leivateo käima. Võtab sügavkülmast anuma, tõstab sealt rukkijahu seest juuretisepätsi, murendab selle sõrmede vahel tükikesteks ja pistab suurde savikaussi vette ligunema.

“Päev otsa liguneb, õhtul panen jahu sekka, teen vedela pudrutao­lise massi, riputan jahu peale. Järgmisel päeval, kui juuretis kerkib üles nii palju, nagu arvab, ja hakkab siis alla vajuma, panen sinna soola, suhkrut, varem panin nisujahu ka,” ei tee leivaküpsetaja retseptist saladust.

Savikauss hoiab soojuse paraja. Sellist kaussi poest ei osta, see on pärit nõukogude ajast, mil küla vahel sõitis rahvakeeles potivaar. Hobuvankriga kaupmees, kes kogus kaltsuks muutunud riideid ja vahetas nende vastu kööginõusid.

Kommentaarid
Tagasi üles