Reumatoloog jõuab põletikulise liigesevalu põhjuseni

“Inimesed omavahel räägivad reumast, aga meditsiinis me seda sõna ei tunnista,” nendib Pärnu haigla reumatoloog Karin Ratnik. Foto: Mailiis Ollino

Arst-reumatoloog Karin Ratnik töötab Pärnu haiglas 2013. aastast, sellele eelnes viis aastat ­sama ametit Ida-Tallinna keskhaiglas. Pärnus hakkas noor arst koos heade kolleegidega töötama kõige nüüdisaegsemate ravivõimaluste siia haiglasse toomise nimel ja 2014. aastal jõudiski tema kodulinna põletikuliste liigese­haiguste bioloogiline ravi, mida vajavad patsiendid ei pea enam sõitma Tallinna või Tartusse.

Ajakirja Eesti Arst väitel on teada üle 120 reumaatilise hai­guse, mille üks sümptomeid on luu- ja liigesevalu.

Doktor Ratnik suhtub leebelt rahvalikku väljendisse “reuma”, kuigi see ei ole meditsiiniline termin. Algne kreekakeelne rheuma tähendab jooksmist või voolu ja iseloomustab ühest liigesest teise rändavat valu. Eesti keelde jõudis sõna 1879. aastal, mil “Kalevi­poja” eepose looja arst Friedrich Reinhold Kreutzwald andis välja tervishoiu käsiraamatu “Kodu­tohter” ja kirjeldas moodsa mõistega “reuma” rahvapärast luu­valu ehk jooksvat ehk lendavat.

Millised vaevused annavad märku, et aeg on reuma­arsti jutule minna?

Väga sage kaebus ongi liigese- või lihasevalu eri piirkondades, ühes liigeses, mitmes või näiteks seljas. Liigesevalul võivad olla eri põhjused. Meie jagame reumaatilised haigused laias laastus kahte gruppi.

Ühed on põletikulist laadi ja teised mittepõletikulised ehk degeneratiivsed liigesehaigused. Reumatoloogi ülesanne on välja selgitada, kas tegemist on põle­tikulist laadi liigesehaigusega. Ravi erineb ja näiteks esmase reumatoidartriidi korral, tuleb raviga alustada kiirelt.