Linlased saavad sõna sekka öelda, kuidas muinsuskaitseala väärtusi paremini hoida

Rüütli tänav on muinsuskaitseala, kus mitu kaitsealust lagunevat hoonet linnapilti rikuvad. Foto: Urmas Luik

Pühapäeval oodatakse pärnakaid Vanalinna põhikooli muinsuskaitseameti alustatud Pärnu muinsuskaitseala uue kaitsekorra koostamise arutelule, mille tuum on küsimus, mis teeb kodulinna kaitseala väärtuslikuks.

“Uue kaitsekorraga soovime kohalikku eripära selgemalt määratleda. Peale selle saavad kõik muinsuskaitseala hooned endale väärtusklassi, mis omakorda tähendab eri nõudeid, vähemolulistele väikseimaid,” selgitas muinsuskaitseameti kommunikatsiooninõunik Eve Rand. “Oleme töödega sealmaal, et suur osa Pärnust on inventeeritud.”

Ranna sõnutsi käib koos Pärnu linna ja muinsuskaitseameti esindajatest ning sõltumatutest ekspertidest koosnev töörühm, kes soovib arutellu kaasata kohalikke elanikkegi, et nood saaksid anda oma panuse loodava kava valmimisse.

Kõneldakse, kuidas ühiselt muinsuskaitseala väärtusi paremini hoida ja esile tuua ning mis peaks uues korras olema teistmoodi võrreldes praegusega.

Kokkusaamisel juhatab arutelu sisse Eesti kunstiakadeemia rektor professor Mart Kalm loenguga Pärnu muinsuskaitseala eripärast ja väärtustest.

Eesti arhitektide liidu esimehe Katrin Koovi juhitud aruteluring käsitleb suvepealinna väärtuste hoidmist ja muinsuskaitseala eesmärke. Mõttevahetuses osalevad professor Mart Kalm, linnapea Romek Kosenkranius, ettevõtja Viljo Vetik, turundaja Errit Kuldkepp ja kogukonnaliige Indrek Aija.

Sarnased kaitsekorra uuendused on ametil kavas lähiaastate jooksul teha kõigil 12 Eesti muinsuskaitsealal.