Jaak Juske: Sajand esimesest põhiseadusest

Eesti esimene põhiseadus oli sada aastat tagasi väga eesrindlik. Foto: Erakogu

Alanud aastal saame tähistada 100 aasta möödumist Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse jõustumisest ja selle alusel valitud esimese riigikogu valimistest. 1919. aasta jüripäeval kokku tulnud Asutava ­Kogu peamine ülesanne oli koostada noorele, vabadussõjas püsima jäänud vabariigile tema esimene põhiseadus. Aasta ja kaks kuud hiljem olid rahvasaadikud oma tööga valmis saanud. Põhiseadus võeti vastu 15. juunil 1920, see jõustus sama aasta 21. detsembril.

Asutavas Kogus suure enamusega sotsiaaldemokraatide ja Tööerakonna eestvedamisel koostatud põhiseadus oli üks toonase maailma demokraatlikumaid. Võim koondati rahva valitud ühekojalise riigikogu kätte. Riigipead ei olnud, rahvusvahelises õiguses ettenähtud riigipea ülesandeid täitis valitsusjuhina riigivanem.

Põhiseadusega tagati üldine valimisõigus ja kultuurautonoomia rahvusvähemustele. Need nüüd enesestmõistetavad asjad olid sajandi eest väga eesrindlikud. Samal ajal olid demokraatliku ühiskonna alusväärtused kirjas juba meie iseseisvusmanifestis.